Sátnemáhttu ja doabaipmárdus

Skuvlaoahpahusas deattuhuvvo doabaipmárdus. Mii dat doaba dasto lea?

Sáhttá leat ávkkálaš guorahallat dán gažaldaga daningo árgabeaigielas orru máŋgii doaba, tearbma ja sátni geavahuvvomin seamma mearkkašumis.

Doaba lea abstrakšuvdna mii govviduvvo sániin dahje sániiguin. Oktageardá-nit sáhtášii dadjat ahte sátni lea gielalaš hápmi, dat maid gullá dahje oaidná.

Doahpaga ii sáhte gullat iige oaidnit. Dat lea sáni sisdoallu, dat manin dahje makkárin sáni mearkkašumi ádde. Álggos mánná sáhttá áddet sáni sisdoalu hui oppalaččat, nu ahte omd. beana sáhttá geavahuvvot maiddái bussá mearkkašumis. Sullii bealgoalmmátjahkásažžan mánná ádde doahpagiid bálddalas doaban, omd. ealli, beana, horti ja Ránne. Doabavuogádaga ordnašuvvan badje- ja vuolledoaban lea guhkesáigge proseassa, mii álgá 3–4 jahkásažžan ja ovdána dađistaga skuvlamannolaga áigge. Gitta nuppelot jahkásažžan geavvá kategoriseren dávjá dušše konkrehta vásáhusaid vuođul, muhto dan maŋŋá nákcegoahtá mánná jurddašit rávis olbmo vuogi mielde.

Dat máksá ahte veadjigoahtá čoavdit abstrákta ja hypotehtalaš čuolmmaid almmá geavatlaš vásáhusaid haga. (von Tetzchner 2005: 171‒175, 233‒260.)

Doabavuogádagaid oahppan ovdána kognitiiva dásiid ovdáneami mielde, ja doabaoahppanproseassas sáhttá oaidnit sierra osiid. Vuos ferte nákcet abstraheret nu ahte váldá vuhtii dušše oktasaš sárgosiid, omd. ahte biila lea dakkár mas lea mohtor, njeallje juvlla jna. Ferte maid máhttit oktasaš sárgosiid namahusaid. Dasto lea maid deaŧalaš máhttit earuhit mii gullá ja mii ii gula doahpagii. Ja de ferte vel nákcet dán oktasaš sárgosiid máhtu heivehit ođđa dáhpáhusaide. Dát oasit doabaoahppanproseassas dahket vejolažžan earuhit doahpagiid, omd. diehtit ja sáhttit maiddái muitalit mii earuha biilla tráktoris, omd. olgguldas hápmi, maŋŋejuvllaid sturrodat ja geavaheapmi. (Imsen 2014: 93‒95.)

Seamma doahpagii leat gielain sierralágan sánit (govva 5). Sánit násti, stjerne, star ja tähti govvidit seamma doahpaga davvisámegillii, dárogillii, eaŋgalsgillii ja suomagillii. Muhtimin fas seammalágan sánit (homonymat) govvidit sierralágan doahpagiid, ovdamearkka dihte sáhttá oahpahead-dji ja rievssatbivdi jurddašit sierra ášši go gullaba sáni giella. Nu sáhttet maid sátnehámis vuoja leat moadde mearkkašumi. Go hállat doahpagis, de lea sáhka sisdoalus ja áddejumis ja sániin fas oaivvilduvvo doahpaga namahus, dan gielalaš manifestašuvdna dahje mearka. Muhtimin sáhttit dovdat dihto sáni muhto eat dovdda dahje muitte doahpaga maid dat govvida (oalle dábálaš go lea oahpahallamin vieris giela) dahje ahte eat dovdda sáni dievaslaš doabasisdoalu (vrd. ovdalis namahuvvon goadjin-sáni). Nuppe háve fas sáhttá leat váttis muitit dahje gávdnat sáni, vaikko diehtá maid áiggošii dadjat: olmmoš diehtá maid jurddaša muhto ii nákce dan hohppui gárvvohit iežas jurdagiid sátnin dahje giellan.

Sámegiela sátni doaba (vrd. doahput ja dohppet) vástida suomagiela käsite ja dárogiela begrep (ruoŧagillii begrepp) sániide, main lea seamma mearkkašupmi (doabasisdoallu). Go dán oktasaš doahpagii galggai vuosttaš geardde sohppojuvvot sámegiel sátni, de árvaluvvui doaba-sáni lassin maiddái áddejupmi (Geavu sátnelistu 1973¹), mii maid čielgasit govvida mentálalaš sisdoalu. Maiddái suomagillii ja dárogillii doahpagii vástideaddji sániid vearbahámit geavahuvvojit áddet ja ipmirdit vearbbaid synonyman:

1 Geavus 1973 Sámi giellalávdegotti lágidan seminára vuođul ráhkaduvvon sátnelistu.

ymmärtää ja käsittää, forstå ja begripe. Sátnegirjjiin gávdno maiddái fáhtehus seamma mearkkašumis go doaba.

Doabaáddejupmi boahtá álggos njuolgga vásáhusain, das maid mánná ovda-mearkka dihte oaidná dahje dovdá. Easkka maŋŋá veadjá duddjot doaba-ipmárdusa eambbo abstrákta vuogi mielde, nugo čilgehusaid, válddahallamiid, govvidemiid ja definišuvnnaid vuođul. Nu sáhttáge dadjat ahte go mánná beassá ollu vásihit, de dat nanne doabaduddjojumi, ja ná oahppan geavvá máná iežas vásáhusaid vuođul. Dát guoská maiddái gielalaš vásáhusaide nugo muitalusaide, máidnasiidda ja teakstalohkamii maid beassá vásihit ruovttus dahje mánáidgárddis. Dákkár doaimmat addet ođđa vásáhusaid ja nannejit jurddašan- ja govahallannávccaid. Danin dákkár dilálašvuođaide lea maid deaŧalaš várret áiggi mánáidgárddi beaivválaš doaimmain.

Vuođđodoahpagat nugo omd. hámit, ivnnit, sturrodagat, stellelmasat, mearit ja hálttit dahket dego muhtinlágan geađgejuolggi viidáset doabaduddjomii ja oahppamii. Dáid doahpagiid oahpaheapmi ja sajáiduhttin sáhttá geavvat máŋggalágan praktihkalaš hárjehusaid vuođul maid birra maiddái sága-stallojuvvo. Aiddo ságastallan leage erenoamáš deaŧalaš vai mánná nákce gielalaččat čilget vuođđoiešvuođaid ja -relašuvnnaid. Ná leage gielas hui guovddáš sadji doabaáddejumi duddjomis.

muohttá

det sner

tjuatsa

lunta sataa

it is snowing

Govva 5. Máŋggagielat olmmoš sáhttá dadjat seamma ášši máŋgga láhkai.

Namuhuvvon vuođđodoahpagat geavahuvvojit máŋggalágan kategori-seremii ja danin daid lea vuogas beassat oahppat nu árrat go vejolaš. Dákkár sániid ja daiguin govviduvvon doahpagiid sáhttá oahppat árgabeaidilis, muhto mánáidgárddi ja skuvlla doaimmain lea dat ovdamunni ahte sáhttá pedagogalaš vugiiguin erenoamážit fokuseret sátne- ja doabaoahpahusa nu ahte cigget millii ja nu šaddet oassin aktiiva giellamáhtus. Oassi dákkár vuođđokategoriseremiid sániin leat dakkárat, maid oahppamii sáhttá geavahit antonymaid dahje vuostálasvuođaid govvideaddji sániid nugo omd. lossat – geahpas, boaris – nuorra, stuoris – unni, bajás – vulos, guhkki – oanehaš,

olu – unnán. Muhtin kategoriseremiid nugo hámi ja stellelmasa govvideaddji sániid ferte čilgehusaid lassin beassat oahppat maiddái aktiivvalaš giel-lageavaheamis. Ná lea vejolaš darvvihit millii goas geavahit dakkár sániid go omd. assái, gassat, buoidi; veallut, gilgut, láskut; botnjut, vitnjut, doarrás. Erenoamážit mánáide geain ii leat vejolaš ruovttubirrasis beassat gullat dákkár sániid geavaheami, lea deaŧalaš mánáidgárddis ja skuvllas beassat oahppat ja hárjánit geavahit daid.

Sátnemáhttu ja doabaipmárdus leat buori giellamáhtu guovddáš elemeanttat ja seammás dat leat maid buori oahppanvejolašvuođa eaktun. Oassi árga-beaigiela sániin leat dakkárat, maidda skuvlagielas bohtet lassimearkkašumit go geavahuvvojit fágagiellan. Ovdamearkka dihte viidána idja- ja beaivi-sániid doabasisdoallu go skuvllas oahppá mo jándora áiggit áddejuvvojit eanaspáppa jorrama ektui (govva 6). Matematihkkaoahpahus buktá ođđa beliid lossat- ja geahpas-doahpagiidda, go oahppá makkár oktavuohta dain lea deaddomihtuid ektui. Maiddái čiehka- ja nurki-sániid mearkkašumit ožžot ođđa nyánssaid go beassá oahppat daid geavahusa geometriija oktavuođas .Ná viidánit árgabeaidoahpagat oahppodoaban mat šaddet vuođđun

skuvla-fágaid teorehtalaš guorahallamiidda. Maiddái dákkár doabaipmárdusa nannema ja vástideaddji fágatearpmaid cieggadeami várás fertejit oahppit beassat sihke lohkat, čállit ja ovdanbuktit. Oahppodiimmuid áigge gažaldagat, čilgehusat ja ságastallamat nannejit sihke doabaáddejumi ja fágamáhtu.

Seammás dákkár giellageavaheapmi nanne oahppi giellamáhtu nu ahte sáhttá čilget ja ovdanbuktit áššiid árgabeaigiela lassin maiddái skuvlagillii.