Tjoahkkájgæso
GUNVOR GUTTORM
Árbbediehto moallánahka ja dan adno
Maŋemus 30 jagijt le læhkám edna tjalmostibme álggoálmmugij diedojda, ja majt da merkahi álggoálmmugij ratjástallama ja åtsådallama dán tiemá dádjadusá gáktuj. Álggoálmmugijn galggi liehket rievtesvuoda åvddånbuvtátjit ja ádnuj váldátjit ja åvddånahtátjit ietjasa árbbedábálasj diedojt. Diedoj åvddånbuktem ja máhtsadibme le oasse iesjmierredimeprosessas. Sáme allaskåvlå prosjækta sáme árbbedábálasj diedoj birra máhttá gehtjaduvvat dákkár prosjæktan. Prosjækta le válljim árbbediehto (árbbedábálasj diehto) moallánagáv, dagu aktisasj moallánahkan árbbedábálasj sáme diedojda(diehto) ja máhtudagájda (máhtto).
Gåktu máhttá sáme vuojnojs dádjadit ja dålkkut árbbediedov? Artihkkalin ásaduvvi muhtem moallánagá ma li árbbediehtuj tjanádum ja máhtti liehket sajenis gå dát dágástaláduvvá. Artihkal le dágástallamálggon tjáledum åvddånbuvtátjit árbbediedo bielijt ja rabátjit sáme dádjadusáv árbbedábálasj diedoj birra. Dáv tiemáv lahkanittjat, le artihkaltjálle gæhttjam makkár árggabæjválasj giela ja praksijsa vuojnojs le árbbedábálasj diehton. Tjálle le dágástallam gåktu sáme dutke ja dutke gudi ælla sáme, li ádnuj válldám sámegielak termajt ma gåvvidi, tjielggiji ja tjiegŋodi árbbedábálasj diedoj dádjadusáv sáme kontevstan, ja dájt dålkkum moallánagá duon dán aspekta gáktuj.
Tjálle argumenteri válldet adnuj dav dádjadusáv mij le ulmutjij lunna, ja dav åtsådallamav mij le sáme moallánagáj gáktuj ma gulluji duov dáv diedov gåvvidittjat sáme kontevstan, mij jut le buolvas buolvvaj gaskostaládum li ájnnasin moallánagá vuogij lahkanime åvddånahttemij. Dán vuodon, máhttá ávkálasj anályjtalasj vuohke åvddånahteduvvat oattjotjit álggoálmmuk vuojnov ásaduvvam alleværálda dádjadusá gáktuj mij árbbedábálasj diehto le moallánahkan ja gåktu dát praksijsan dádjaduvvá.
JOHN BERNHARD HENRIKSEN
Muhtem riektálasj árvustallama
Artihkkalin tjáleduvvá muhtem guovdásj riektálasj tjuolma sáme árbbedábálasj diedojda tjanádum. Tjállen le ANa Biologalasj moattegerdakvuoda konvensjåvnå mærrádusá vuodon, (Convention on Biological Diversity 1992), mij le badjásasj riektálasj ålgoldisævtoj referánssan Árbbedábálasj diehto pilotprosæktaj. Artihkkalin åvddånbåhti sisano álggoálmmukdiehto, innovásjåvnå ja práksijssa buojkuldagájda, ja makkár vælggogisvuodajt konvensjåvnnå vuodot stáhtajda mij gullu roaddodit, bisodit ja åvddånahttet sáme diedojt, innovásjåvnåjt ja práksijsav. Gå gehtja álggoálmmugij vuojnojs, le stáhtaj riektálasj vælggogisvuoda evtulattjajt tjanádum stáhtaj najonálalasj lágajda ja ráddjiduvvam dåjmatjit nav guhkás gå dát le máhttelis ja ávkálasj.
Konvensjåvnnå ij ráddjidahte vælggogisvuodajt ma li konvensjåvnå bællálattjajn ietjá álmmukriektálasj instrumentaj gáktuj. Stáhta vælggogisvuoda tjoahkkáj sámij hárráj vierttiji mierreduvvat aj ietjá rijkajgasskasasj sjiehtadusáj ja instrumentaj gáktuj. Dálásj álmmukrievtesvuohta aj annsidahttá álggoálmmugijn li rievtesvuoda iesjmierredibmáj, ja jut stáhtajn ulmusjrievtesvuodaj njuolgadusáj milta li vælggogisá álggoálmmugij konsulterit ásjijn má sijájda guoskadalli. Muhtem bálijn le stáhtta vælggogis viedtjat sijáj fiddja ja diehton juogedum åvddågehtaj guorrasimev åvddåla doajmma mij máhttá sijajda guoskadallat mierreduvvá jali álgeduvvá. Tjálle argumenteri jut sáme árbbedábálasj diedojn ja árbbedábálasj adnemin luondos le aj riektálasj suodjalibme álmmukrievtesvuoda mærrádusáj baktu ma vuododi álggoálmmugij kultuvrajt, dáj gaskan artihkkal 27 ANa konvensjåvnån sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra.
Sisŋeldis riektálasj vælggogisvuodaj milta – vuodolága ja ulmusj rievtes
vuodalága milta – viertti stáhtta láhtjet dilev nav vaj sáme kultuvrra máhttá bissot ja boahtte buolvajda vatteduvvat. Dát vælggogisvuohta doajmmá aj árbbedábálasjdiedoj gáktuj, danen gå árbbedábálasj diedo le sáme kultuvras oassen. Álmmukriektá, vuodolága ja ulmusjriektálága milta le stáhtan rievtesvuodajvælggo vaddet sámijda oalle máhttelisvuodajt ietjasa kultuvrav nannitjit ja åvddånahtátjit, dán vuodon aj árbbedábálasj diedojt.
Sierraláhkaásadimen Vuonan ij huoman vatte dåbmaris riektálasj suodjalimev árbbedábálasj diedojda, ja ij la ga vuojga dæddo biejaduvvam dákkár diedojt
nammaduvá sámij rievtesvuodaj ja berustimij birra luondo, ednama ja luonndoluohkkoj gáktuj. Sæmmi gassjelisvuohta li aj ietjá vuona láhkaásadimij gáktuj, ma li ájnnasa árbbedábálasj diedojt anátjit ja bisodittjat, dán vuolen aj motåvrråjåhtudahka miehtsijn ja tjáhtjádagájn, guoládusláhkaásadimen, luossaguollim ja jávrreguollimlágan, návdde ja låddimlágan j.n.á.
ÅSA NORDIN JONSSON
Etalasj njuolgadusá árbbediehto duodastahttemij, sáme árbbedábálasj diedoj hárráj
Dán artihkkal åvddånbuvteduvvi muhtem etalasj njuolgadusá má lulu beras aneduvvat árbbediehto duodastahttemij, sáme árbbedábálasj diedoj hárráj. Etalasj njuolgadusáj sajájduhttem ja adno duodastahttemprosjevtajda vaddi vieledusáv ja vuollegasjvuodav gå sáme ja sijá diedo giehtadaláduvvi.
Moaddásijn gejn li diedo li guhkes ájgev åtsådallam, ja ájn åtsådalli, jut sijáj diedo tjævdot aneduvvi dutkijs/tjoaggijs majt iejvviji duon dán dutkamprosjevtajn.
Ienep diedo etalasj algoldis ævtoj birra álggoálmmuksebrudagájn ja dutkijn/
tjoaggijn, ja duodastahttemprosjevtaj tjadádimijn etalasj njuolgadusáj milta, vaddá máhttelisvuodajt dáv dilev ietjájduhttet. Dát gájbbet jut goappátjijn bielijn le aktisasj dádjadus, vieledus ja sidot njuolgadusájt anátjit duodastahttemprosjevtajn.
Álggoálmmugua – dán aktijvuosan sámijn – le sierra árvo ja vuorrodime, ja dá galggi liehket vuodon duohtastahttemprosjevtajn. Gå dát ánssiduvvá de sjaddá jasska birás sáme árbbediedojt duohtastahttet. Dán prosessan li sáme árbbediehto guodde ja duolla árbbediehto æjgáda bielle majt vieledit hæhttu. Dá li ájnnasin gå barggovuogijt vállji ja gå ja jus låhpalasj båhtusijt mierreduvvi åvddånbuvteduvvat, vájku gåktu vállji åvddånbuktemvuogev mij máhttá liehket diehtotjoahkke, filmma, girjje j.n.á.
Ålles etihkka duodastahttemijn viertti tsieggiduvvat álggoálmmuga dárboj ja árbbediehto æjgádij guoskavasj diles, ja hæhttu sæmmi båttå liehket ájnnasin árbbediehto tjoaggáj. Etalasj njuolgadusá vierttiji danen juo álgos ja plánimprosessan aneduvvat, ja aj prosjekta tjadádimen, låhpan ja båhtusij åvddånbuktemin. Etalasj njuolgadusá bukti vieledahttem ålgoldis ævtojt mij árbbediehto æjgádijt ja árbbediedov suodjiji.
JAN ÅGE RISETH
Máhttá gus árbbedábálasj diehtuj liehket ájnas sadje luonndoháldadusán?
Ájádusá institusjåvnålasj hásstalusáj birra sámijda Vuonan
Árbbedábálasj diehto le guovdátjin álggoálmmugij kultuvrajn ja le vuodon sijáj guhkesájggásasj luonndoluohkkoj háldadibmáj. Ådåájggásasj rijkajn ij la árbbedábálasj diedojn vuojga stáhtus, ja luonndodiedalasjvuodajn le mierrediddje sadje stáhtaj luonndoluohkkoj háldadimen.
Dán tjállusin guoradaláduvvá makkár institusjåvnålasj dilijn li jali máhttá liehket sáme árbbedábálasj diedojt bisodit ja adnuj válldet. Luondo adnem ja háldadibme le tjalmostahtedum. Vuodon buojkulvisájda le Vuona sámij iellemvuodo. Dutkama vuodon le kvalihtátijvalasj vuoge duola dagu dokumentaj anályjssa ja oasseválldij váksjoma. Tjálalasj materiála li rapporta ja diedalasj artihkkala luonndoháldadime, bisodime ja ællosujto birra.
Árbbedábálasj sáme viessom ja sáme árbbedábálasj diedoj åvddånibme li nannusit luonndoluohkkoj adnemij tjanádum. Diedoj bisodibme gájbbet árbbedábálasj diedojt praksijsan ja luonndoluohkkoj háldadime vuogádusájn.
Guottedahtte ressursaj adnem gájbbet buorre doajmme sosiála institusjåvnåjt.
Árbbedábálasj diehto ja dan bisodibme le duon dán ájto vuolen, valla udnásj sosiála institusjåvnå vaddi muhtem máhttelisvuodajt árbbedábálasj diedojt bisodittjat. Ålgoldis økonomalasj aktøra ja almulasjvuohta vuosstálassti sáme æládusáj ednam ja ressursaj adnemav, dát binnet ja le binnedime máhttelisvuodajt luonndoluohkkoj adnet dábálasj guottedahtte vuogij milta.
Stáhta njuolgadusá kriminaliseriji ja byråkratiseriji árbbedábálasj praksijsav ja hæboduhttá dav autonomijav mij sáme sebrudagán muhtem mærráj le.
Luonndoluohkkoj árbbedábálasj vuogij milta ávkástime máhttelisvuodaj massem, ådåájggásasj ja sosioøkonomalasj hæbodibme sámij lahkasebrudagájn máhttá dahkat nav vaj diedo ja praksijsa e åhpaduvá boahtte buolvajda.
Rijkajgasskasasj ja nasjonálalasj politihka rievddadusá máhtti doajmmat vuodon árbbedábálasj diedoj ælládahttemij ja åvddånahttemij. Árbbedábálasj diehto le juo ánssiduvvam, valla dárbbo le stáhtusav aledit árbbedábálasj diehtuj guottedahtte luonndoluohkkoj háldimen. Guottedahtte
jådedimvuogijda ma máhtti dahkat árbbedábálasj diedojt gálldon sæmmi dásen gå luonndodiedalasjvuodav, ja ij dåssju duoddegálldon.
BJØRG PETTERSEN
Gáhttiju då digitála mettulasjvuodajs:
Gatjálvisá ja máhttelis tjoavddusa sáme árbbediehto diehtojuohkemvuogádusáj dagádijn ja sáme
árbbedábálasj diedoj diehtotjoahkkijda.
Árbbediehtoprosjevtan le ulmme vuogijt åvddånahttet sáme árbbediedojt duodastittjat, bisodittjat ja suodjalittjat. Árbbediehto ja dan iehpetjielgas ja aktijvuodaj tjanádum karáktera árbbedábálasj diehtovuogádusájn li gássjelisá digitála vuorkájn ja diehtojuohkemvuogádusájn vuorkkit. Moadda lájttális ulmutja tjuottjodi jut diehtotjoahkkijt tjuovvu objektiverim ja generáliserim karákterra mij diedojt ietjájduhttá dåssju dasi mij gehtjaduvvá “oalle” jali objektijvalasj diehton. Tjalmostibme le diehtuj ja le álu ávkálasj árvvo diehti, juoga mij buktá klassifiserimav, sierragiehtadallamav ja generáliserimav, ja aktijvuodav, histåvråv, kultuvrav ja åhpadimvuogev guodá.
Gålmmå sierra álggoálmmuk diehtojuohkemvuogádusá ma li juo ásaduvvam åvddånbuvteduvvi ja dágástaláduvvi artihkkalin: Gåktu dá doajmmi árbbedábálasj diedoj gáktuj? Mij dágástallap dáv åtsådallamij, dutkamij ja åvddånahttema gáktuj álggoálmmuk diehtotjoahkkij ja digitála vuorkáj hárráj. Ontologijav åvddånahttet mij hiehpá álggoálmmukdiedoj karákterraj le dárbulasj jåvsådim diehti ienep demokráhtalasj digitála vuorkkimav.
Ontologija ma dábálattjat li anon li ilá åbbålattja, ja le aj dárbbo álggoálmmuk bágojt ja gielav tjielggit. Gå galggá diedojt duodastahttet de le dárbbo dahkat metadáhtáv, dáhtáv dáhtá birra.
Jus galggá buorre designav oadtjot árbbediedoj birra vierttiji diehto juohkem
vuogádusá doajmmat etalasj njuolgadusáj milta, ja liehket stuovvása ja álkke. Adnet, hiebadum birrasijda ja bájkálattjat háldadum. Dát aj gullu sisano, designa, åvddånahttema gáktuj ja guhti galggá dájt bessat adnet.
Diehtojuohkemvuogádus aj hæhttu doarjjot divna guoskadaládum sámegielajt.
Dågålasj diehtojuohkemvuogádusá åvddånahttem árbbedábálasj diedojda hæhttu gehtjaduvvat dagu prosæssan ja kultuvralasj investerim mav le dárbbo agev dágástallat. Diehtojuohkemteknologija åvddånahttemmáhttelisvuohta ja oabllom máhttá liehket buorren gå dát sjaddá viehkken ienep aktisasjbargguj ja vaddá álkkep bessat adnet njálmálasj ja visuálalasj kultuvrav, mij jut le árvvon sáme árbbedábálasj diedojn ja oahppamvuogen.
ERIK NORBERG & BIRGITTA FOSSUM
Árbediehto ja kulturduobddága
Artihkal le “Saemieh Saepmesne I det samiska rummet” prosjevta birra, mij le jådon oarjjelsáme guovlon. Prosjevta ulmme le duodastahttet ja åvddånbuktet oarjjelsáme kultuvrraduobddágav ja ulmutjij årromav dåppe.
Prosjækta buktá kulturmujttoregistrerima ja árbbedábálasj diedoj adnema dutkamvuogijda åvddånahttemav.
Artihkkala tjálle duov dáv oasev árbbedábálasj diedoj tjoaggemav tjuolmastibá álgujn prosjevtas “Saemieh Saepmesne”. Dæddon le tjoagget diedojt sáme kultuvrrabirrusijs, ienemusát arkeologalasj materiálajs, fysihkalasj sajijs luondon duola dagu årromsajijs ja ietjá materiálalasj ja ij materiálalasj sáme kulturárbes. Duodastahttem gálggá aneduvvat åvddånbuvtátjit ja nannitjit oarjjelsáme sebrudagáv ja aj vuosedittjat sáme årromav guovlojn gånnå dat iehpeduvvá ieneplåhkosebrudagás ja mij sámijs tjuottjoduvvá.
Artihkkala tjálle åvddånbukteba oasev dás gatjálvistjuolmas mij gávnnu dákkár duodastahttemprosjevtan, gájkkásasj dásen, valla aj sierra dákkár prosjevta gáktuj oarjjelsáme guovlon. Tjálle dágástallaba ierit ietján man ájnnasin le bájkálasj sebrudagáj guládallat åvddåla dákkár prosjækta álgaduvvá ja makkár gássjelisvuoda máhtti ihtet jus guládallam maŋŋela álgaduvvá.
Ållesláhkáj gehtjadum dágástaláduvvá aj dat gártjes vuojnno mij gávnnu dutkijn “ietjasij” gálldomáteriálaj hárráj, ja dan vuosstemiellaj anátjit iehtjádij dutkambåhtusijt muodugasj dutkamdábijs, ja aj fágajgasskasattjat dutkama hárráj.
Kulturmujttoregistrerim ja árbbedábálasj diedoj tjoaggem le ållu ájnnas oarjjelsáme guovlon. Kulturmujto ja kultuvrrabirrusa ietja vuosedi sáme
økonomalasj, sosiálalasj ja åskulasj vidjurij gáktuj. Sáme kultuvrraduobddágij ja kulturmujtoj suodjalibme galggá liehket maŋen sáme iesjdåbdov ja aktijvuodav ájttegij luonnduj nannitjit ja bisodittjat. Dán baktu de galggá aj liehket oassen joarkátjit ja åvddånahtátjit luondo histåvrålasj ruohtsajt boahtte buolvajda.
JELENA PORSANGER
Modernitehtta ja árbbedábe gatjálvissan álggoálmmugij ja sámij aktijvuodan
Ulmutja gudi barggi álggoálmmugij árbbedábálasj diedoj gatjádaláduvvi álu tjielggitjit mij árbbedáhpe ja modernitehtta le muhtem álggoálmmuga kultuvran. Álu boahtá dát gatjálvissan álggoálmmuga ålggolis. Valla dálásj ájge de dát gatjálvis dágástaláduvvá álggoálmmugij gaskan ja bájkálasj sebrudagájn, álggoálmmugij akademijajn ja fáhkaulmutjij gaskan gudi álggoálmmugij árbbedábálasj diedojt duodastahtti. Dán artihkkalin le modernitehta ja árbbedábij vuosstebiele gatjálvissan. Arvusmahtedum álggoálmmugij metodologijajs ja álggoálmmukdutkamijs væráldav birra, tjuottjot tjálle jut ássje “sieradibme árbbedábij ja modernitehta gaskav” boahtá diehtoteorijajs ma e guoska álggoálmmukássjijda, ja daj tjalmostibme le ássje ma li abmasa álggoálmmugij ontologijaj ja árvojda.
Dutkamtjuolmaj gássjelisvuodajt tjoavddet le oasse doajmme dutkam
paradigmas. Dat le nannusit vuododuvvam alleværálda diehtoteorijajda ja diehtolahkanimijda, ållagasj dasi mij le amás ja gen ga lágásj miejnigijda.
Álggoálmmuga ássjij mierrediddje dutkamij sissŋelin ja dutkamij birra li moattelágásj fábmudakbiele boahtám åvddån dutkamtjuolmaj ássjij paradigmajn. Læhkám la dábálasj tjadnat juokkirik dutkamtjuolmav ájnegis ulmutjij álggoálmmugis ja bájkálasj sebrudahkaj. Dát paradigma le sirddám dutke vuojnojt ierit álggoálmmugij vuojnojs, árvojs – ja álu aj – ierit duohta dárbojs.
Dutkamtjuolmaj gássjelisvuoda máhtti aneduvvat nanos dutkamvædtsagin álggoálmmukdutkamijn. Álggoálmmugij ietjasij dutkamteorija máhtti vaddet ávkev ja dåhkkiduvvam sajev gå gassjelisvuodaj tjuolmajt tjoavddá árbbedábe ja modernitehta vuosstebielijt. Dát máhttá dagáduvvat, buojkulvissan, gå vuoseduvvá sáme dádjadusáv árbbedábijs ja árbbedábálasj diedojs sáme
moallánakdádjadusáj baktu. Dát ájádus ij la ådås sáme akademihkkárijda, gåk artihkkalin åvddånboahtá tentatijva analyjsajs muhtem sáme diedalasj bargojs gitta 1900lågojs. Dát oanegis tjadádibme vuoset moadda sáme dutke li vájvástuvvam juokkirik lágásj intellektuála duhtamahtesvuodaj mij boahtá dassta gå li doajmme alleværálda teorijaj moallánagájt adnám modernitehta ja árbbedábij dutkamijn ma e hieba sáme aktijvuodajda.
Sáme árbbedáhpe (”tradisjon”) ja árbbedábálasj diehto moallánagáj adno analyjssavædtsagin vaddá sierranjuolggudagáv gáldoj gáktuj. Dát máhttá vaddet arvusmahttemav doajmme teorehtalasj ájádallamijda “árbbedábe”
birra ja máhttá åvddånahttet sáme fágalasj ájádallamijt ja sáme dutkamvuogijt.
Dát artihkal le dagu gåhttjom stuoráp diedalasj dagástallamijda sáme moallánagájt dutkamijn adnegoahtet, gå adnet doajmme diehtoteorijajt vuodon teoretiserimijn ja analyjsajn.
