Oanehis vokálat – čoahkkáigeassu

Vokálaguovddážis leat oanehis vokálat dalle go konsonántaguovddážis lea synkronalaš (fonehtalaš) CIII-guhkkodat (sihke gemináhtat ja konsonántačoahkit), ja go sokkis lea guhkes dahje oanehis vokála rabas dahje gitta stávvalis, omd.:

Vc_IIIV$ ²⁸: [DiD$ti%, cis$sa¨%¨, lih#ti%; GuC=#C=i%, cum$ma¨%¨, rus=#s=u&, skuR$Ri%, suh#ttu&, Dulêvi%, GuP|Fs¼si%; Ged#Di%, Bel#lu&, Deh#pi%, Ber&êGu&, rek%êti%; Dog$Gi%, hom$ma¨%, noT#Tu&, Gol#li%, loh#ki%, BorêGi%; kXa¨n`#n`a¨%, man$na¨%, va¨v$va¨%; vas$sa¨%, Gar$ru&, c=alêmi%],

Vc_IIIV$c: [n`iñ$ña¨%¨las, Gil#li%n, Gilêvi%Çt, GiP|FD¼ta¨%¨n, ol#li%Çt, BoP|FD¼ta¨%¨n; va¨C$ʒi%Çt, Ga\r$ru&Çt, Ba¨h#ci%Çt, va¨l#Di%ßt; Gab#Bi%i4, Bah#c*i%Çt, Bas$ta¨%¨n],

V¼c_IIIV¼: [rid#Da, n`iñ$ña, cis$sa, Bil#’l’e, rih#pa, Vih#ta, Bil#Da, GikXta; GuC=#C=a, cum$ma, rus=#s=o, rul#la, Guh#ta, Dulêve, ukXsa; Beg$Ga, Ben$no, Vel#ÌlÌa, Deh#pe, seTêka, mekXta; hom$ma, jol#la, loh#ka, Boh#co, BorêGa; Ga¨C$ʒe, kXa\n`#n`a\, Ba\l#Da\, ra\kXto; Gab#Ba, vas$sa, Bar$re, Balêva] ²⁹ ja V¼c_IIIV¼c: [suh#taßt; Bes$seÇt, jeT#TeÇt, Ber$reÇt; cog$GaÇt, noT#TeÇt, BokXteÇt; va¨r$reÇt, Ba\h#ca\Çt; Gah#c*aÇt,

as$taÇt].

Bajábeale namuhuvvon vokálaguovddážiid, namalassii vokálaid čuoggáin 4.1.2.1.1 ja 4.1.2.1.6, dulkon fonologalaččat oanehažžan.

Nu go oaidná bajábeale ovdamearkkain, de leat diakronalaččat dáhpáhuvvan neutralisašuvnnat. Dáin ovdamearkkain leat máŋggalágan diakronalaš sturrodagat.

Go sokkis lea guhkes vokála, de leat čuovvovaš diakronalaš sturrodagat:

a: diakronalaš CIII-guhkkodat³⁰, omd. [Gol#li%, loh#ki%] (nom. ol.).

b: diakronalaš CII-guhkkodat³¹, omd. [Gol#li%, loh#k%i] (akk. ol.).

c: diakronalaš CII-guhkkodat³², omd. [noT#Tu&] (nom. ol.), [ol#li%Çt] (inf.).

Opposišuvdna a ja b gaskkas, sihke vokálaguovddážis ja konsonántaguovddážis, lea neutrali-serejuvvon gemináhtaid ovddabealde go sokkis lea guhkes vokála ja opposišuvdna a ja b

28 Dáid notašuvnnaid sisdoallu: V = vokála, c = konsonánta, III= goalmmát guhkkodatceahkki.

29 Dán suopmanis leatt spiehkastagat gokko konsonántaguovddážiin lea neutralisašuvdna,

namalassiikonsonántaguovddážiin sk, sp, st, sm, šk, šl, šm, šv, ŧk ja ŧm. Dáid konsonántaguovddážiin lea neutralisašuvdna dalle go sokkis lea guhkes vokála, muhto ii dalle go sokkis lea oanehis vokála,vrd. čuoggáin 5.5.1 Konsonántačoahkit – joavku 3A, távvaliin 8, 9 ja 15.

30 xx- ja xy-ráiddu gievrras dássi.

31 xx- ja xy-ráiddu geahnohis dássi.

32 x-ráiddu gievrras dássi.

gaskkas lea neutraliserejuvvon vokálaguovddážis (muhto ii konsonántaguovddážis) konsonántačohkiid ovddabealde (earret h-álgosaš konsonántačohkiid), omd. [GikXti%Çt] ja [GiP|FD¼ta¨%¨n], go sokkis lea guhkes vokála. c:a vokálaguhkkodat lea maid oktiigahččan a ja b vokálaguhkkodagain.

Go sokkis lea oanehis vokála, de leat čuovvovaš diakronalaš sturrodagat:

a: diakronalaš CIII-guhkkodat³³, omd. [rid#Da, jol#la] (nom. ol.).

b: diakronalaš CIII-guhkkodat³⁴, omd. [hom$ma, Deh#pe] (nom. ol. allegro).

c: diakronalaš CIII-guhkkodat³⁵, omd. [Vih#ta, Guh#ta] (nom. ol.), [Boh#co] (akk. ol.).

Kárášjoga badjesuopmana oanehis vokálafonemat leat nappo guhtta: /i, u, e, o, a¨, aÀ/. Njeallje vuosttaš vokála leat seamma go Kárášjoga bajon- ja dálonsuopmanis. Vuollegis vokálat eai leat seamma. Badjesuopmanis lea /a¨, aÀ/, bajonsuopmanis /a, aÀ/ ja dálonsuopmanis /a¨, a, aÀ/.

Pekka Sammallahti mielde Kárášjoga bajonsuopmana fonologalaš oanehis vokálat leat čuovvovaččat: /u, i, o, e, aÀ, a/. Eará lagaš suopmaniid dego Deatnogátti, Anárjoga ja Kárášjoga dálonsuopmana monoftoŋgafonemat leat seamma go Kárášjoga bajonsuopmana, dušše dainna erohusain ahte dáin suopmaniin lea lassin vel fonema /a¨/. (2002:29–30.) 4.1.2.2 Bealleguhkes vokálat

Vokálain ja diftoŋggain sáhttá leat deaddu. Oanehis vokálain bissu deaddu álo seamma sajis, guhkes vokálain ja earenoamážit diftoŋggain sáhttá deaddu leat jogo vuosttaš dahje nuppi sekveanssas. Go vuosttaš sekveanssas lea deaddu, de gohčoduvvo vokálakombinašuvdna álgodettolažžan, ja go nuppi sekveanssas lea deaddu, de lea vokálakombinašuvdna loahppa-dettolaš.

Vokálaguovddážis sáhttet leat bealleguhkes vokálat go konsonántaguovddážis lea gemináhtta dahje konsonántačoahkki ja sokkis lea oanehis dahje guhkes vokála.

33 xx- ja xy-ráiddu gievrras dássi ja sokkis etymologalaš oanehis *eº.

34 xx- ja xy-ráiddu gievrras dássi ja sokkis allegrovokála.

35 x-ráiddu earenoamáš gievrras dássi ja sokkis oanehis vokála, dán sturrodagas sáhttet leat dušše konsonántačoahkit.

4.1.2.2.1 Bealleguhkes alla vokála [i%]

Bealleguhkes alla vokála [i%] gullo ee. dáin sániin:

Fonehtalaš hápmi Fonologalaš hápmi Čállinvuohki Di%D&ti%i4 tiittiij Diddi (akk. ml.)

ri%D&ta riittaÀ ridda (akk. ol. allegro) n`i%ñ&ña n`iiññaÀ njiŋŋa (akk. ol.)

ci%s&sa ciissaÀ cissa (akk. ol.), (2.p. ol. imp.) ja (pres.

biehttal.)

Gi%l%li%n kiilliin giellat (1.p. ol. pret.) Bi%l%’l’e piil’l’e billji (akk. ol. allegro) fi%r&ro fiirro fierrut (3.p. ml. pret.)

ri%h%pa riihpaÀ rihppa (akk. ol.) ja (nom. ol.)

li%h%te liihte lihtti (akk. ol.)

Gi%h%ki%n kiihkiin gihkat (1.p. ol. pret.)

Bi%l%D¼ta piiltaÀ bilda (akk. ol.)

Gi%l%v¼vi%i4 kiilviij gilvit (3.p ol. pret.)

Gi%P%FD¼tan kiivtaÀn giktit (1.p. ol. pres. allegro), gikta (kom.

ol.)

Gi%%FD¼ti%i4 kiivtiij giktit (3.p. ol. pret.)

Dán vokála kvalitatiivvalaš iešvuohta lea seamma go oanehis vuođđovokála [i], eai ge oro leamen eará kvalitatiivvalaš allofovnnat. Veardit ákkastallamiin čuoggás 4.1.2.2.7,

teakstabihtát 7–10. Vokála merkejuvvo fonologalaččat /ii/.

4.1.2.2.2 Bealleguhkes alla vokála [u&]

Bealleguhkes alla vokála [u&] gullo ee. dáin sániin:

Fonehtalaš hápmi Fonologalaš hápmi Čállinvuohki su&D&ti%i4 suuttij suddi (akk. ml.)

Gu&c=%c=a kuuc=c=aÀ gužža (akk. ol.), (2.p. ol. imp.) ja (pres.

biehttal.)

cu&m&ma cuummaÀ cummá (akk. ol. allegro) ru&s=%s=o ruus==s==o ruššu (akk. ol. allegro) ru&s=%s=u&i4 ruus=s=uuj ruššu (ill. ol.)

sku&R&Re skuuRRe skuhrrat (1.p. gl. pres.) ja (3.p. ml. pret.)

hu&r&ri%n huurriin hurri (kom. ol.) su&h%taÇt suuhtaÀht suhttat (2.p. ol. pres.) Du&h%ti%n tuuhtiin duhtat (1.p. ol. pret.)

Du&l%v¼va tuulvaÀ dulvat (2.p. ol. imp.) ja (pres. biehttal.) Du&l%v¼vi%i4 tuulviij dulvi (akk. ml.)

ru&s=%k|ke ruus=ke ruški (akk. ol. allegro) ru&s=%k|ki%i4 ruus=kij ruški (akk. ol.)

Dán vokála kvalitatiivvalaš iešvuohta lea seamma go oanehis vuođđovokála [u], eai ge oro leamen eará kvalitatiivvalaš allofovnnat. Veardit ákkastallamiin čuoggás 4.1.2.2.7,

teakstabihtát 7–10. Vokála merkejuvvo fonologalaččat /uu/.

4.1.2.2.3 Bealleguhkes bajit gaskavokála [e&]

Bealleguhkes bajit gaskavokála [e&] gullo ee. dáin sániin:

Fonehtalaš hápmi Fonologalaš hápmi Čállinvuohki

Ge&D&te keette gieddi (akk. ol. allegro) De&D&ti%i4 teettiij deaddit (3.p. ol. pret.) Be&n&no penno benno (akk. ol.)

De&s=%s=u&n tees=s=uun deaššut (1.p. ol. pret.) ja (perf. part.) ve&s¼¼%sa veessaÀ viessat (3.p. ol. pres.)

Be&l%lo peello biellu (akk. ol. allegro) Be&l%’l’i%i4 peel’l’iij beallji (akk. ml.) Be&h%ki%n peehkiin beahkit (1.p. ol. pret.) De&h%ta teehtaÀ diehtit (3.p. ol. pres. allegro) Ve&r&D¼te veerte verdde (nom. ol.)

ce&P%c¼ci%i4 ceevciij ceavzit (3.p. ol. pret.)

e&K%nes= eeKnes= etneš (ad.)

e&K%ni%i4 eeKniij eadni (akk. ml.)

Dán vokála kvalitatiivvalaš iešvuohta lea seamma go oanehis vuođđovokála [e], eai ge oro leamen eará kvalitatiivvalaš allofovnnat.³⁶ Veardit ákkastallamiin čuoggás 4.1.2.2.7, teakstabihtát 7–10. Vokála merkejuvvo fonologalaččat /ee/.

4.1.2.2.4 Bealleguhkes bajit gaskavokála [o&]

Bealleguhkes bajit gaskavokála [o&] gullo ee. dáin sániin:

Fonehtalaš hápmi Fonologalaš hápmi Čállinvuohki lo&G&ki%i4 lookkiij loaggi (akk. ml.) co&G&kan cookkaÀn coggat (1.p. ol. pres.) ho&m&ma hoommaÀ hommá (akk. ol. allegro)

Go&T%Te kooÔÔe gođđit (1.p. gl. pres.) ja (3.p. ml. pret.) o&T%Ti%n ooÔÔiin oađđit (1.p. ol. pret.)

Go&l%li%n koolliin gollen (nom. ol.), gollat (1.p. ol. pret.), golli (kom. ol.)

Bo&l%lu&i4 poolluuj boallu (ill. ol.)

jo&l%la joollaÀ jolla (akk. ol.), jollat (3.p. ol. pres.

allegro)

Go&l%la koollaÀ gollat (3.p ol. pres.)

no&h%kan noohkaÀn nohkkat (1.p. ol. pres.), nohkat (perf.

part.)

jo&h%ki%i4 joohkiij johka (ill. ol.)

Bo&rG&kaÇt poorkaÀht borgat (2.p. ol. pres.), borgit (2.p. ol.

pres. allegro)

Bo&r&ki%i4 poorkiij borgit (3. p. ol. pret.)

Go&P%Fs¼san koovsaÀn goksat (1.p. ol. pres), goksit (1.p. ol.

pres. allegro), Go&P%Fs¼si%i4 koovsiij goksit (3.p ol. pret.)

Vokála kvalitatiivvalaš iešvuohta lea seamma go oanehis vuođđovokála [o], eai ge oro leamen eará kvalitatiivvalaš allofovnnat. Veardit ákkastallamiin čuoggás 4.1.2.2.7, teaksta-bihtát 7–10. Vokála merkejuvvo fonologalaččat /oo/.

36 Eanas dáid bajábeale namuhuvvon ovdamearkkaid vokálaguovddážat leat historjjálaččat nu gohčoduvvon ie-redukšuvnna bohtosat (Sammallahti 2002: 33).

4.1.2.2.5 Bealleguhkes vuollevokála [a¨%] ja vuollevokála [a\%]

Bealleguhkes vuollevokála [a¨%] ja bealleguhkes vuollevokála [a\%] gulloba ee. dáin sániin:

Fonehtalaš hápmi Fonologalaš hápmi Čállinvuohki va¨%c&ci%i4 va¨a¨cciij vázzit (3.p. ol. pret.)

va¨%c&ce va¨a¨cce vázzit (2.p. ol. imp.) ja (pres. biehttal.) kXa\n`%n`a\ kha¨a¨n`n`aÀ kánnjá (akk. ol. allegro)

va\%v&va\ va¨¨a¨vvaÀ vávvá (akk. ol. allegro) Ga%¨l%li%n ka¨a¨lliin gállit (1.p. ol. pret.) na\%l|la\Çt na¨a¨llaÀht nállat (inf.)

pXa%¨r&ri%i4 pXa¨a¨rriij bárra (ill. ol.) na\%r&ra\ na¨a¨rraÀ nárra (akk. ol.)

Ga\%r&ro ka¨a¨rro gárrut (1.p. gl. pres.) ja (3.p. ml. pret.) c=a\%h%cu&n c=a¨a¨hcuun čáhcut (1.p. ol. pret.) ja (perf. part.)

ma¨%h%ce ma¨a¨hce máhce (ad.)

va¨%l%D¼ti%i4 va¨a¨ltiij váldit (3.p. ol. pret.) Ba\%l%D¼ta\ pa¨a¨ltaÀ bálda (akk. ol.) Da¨%P%FD¼te ta¨a¨vte dákti (akk. ol. allegro) fa\%P%FtD¼a fa¨a¨vtaÀ fákta (akk. ol.)

Dán vokála kvalitatiivvalaš iešvuohta lea seamma go oanehis vuođđovokálaid [a¨] ja [a\], eai ge oro leamen eará kvalitatiivvalaš allofovnnat. [a¨] gullo dalle go sokkis lea ovdavokála ja [a\] fas dalle go sokkis lea maŋŋevokála. Dát guokte jiena leaba seamma fonema

kombinatoralaš variánttat, vrd. Trubetzkoy (1971:49). Veardit ákkastallamiin čuoggás 4.1.2.2.7, teakstabihtát 7–10 ja ákkastallamiin čuoggás 4.1.2.2.6. Vokála merkejuvvo fonologalaččat /a¨a¨/.

4.1.2.2.6 Bealleguhkes vuollevokála [aÀ%]

Bealleguhkes vuollevokála [aÀ%] gullo ee. dáin sániin:

Fonehtalaš hápmi Fonologálaš hápmi Čállinvuohki Ga&B&pa kaÀaÀppaÀ gabba (akk. ol.) fa&G&ki%i4 faÀaÀkkiij faggi (akk. ml.) na&m&ma naÀaÀmmaÀ namma (nom. ol.) na&m&mi%i4 naÀaÀmmiij namma (ill. ol.)

Ba&s&se paÀaÀsse bassat (3.p. ml. pret.), bassit (3.p. ml.

pret.), bassi (nom. ol. allegro.) Ba&s&si%n paÀaÀssiin bassit, bassat (1.p. ol. pret.) Ga&r&ro kaÀrro garru (nom. ol. allegro.)

Ba&r&ri%n paÀaÀrriin Barre (beatnatnamma, kom. ol.) Ba&h%c*i%n paÀaÀhčiin bahčit (1.p. ol. pret.)

Ga&h%c*aÇt kahčaÀht gahčat (inf.), gahčat (2.p. ol. pres.) c=a&l%m¼mi%i4 c=aÀaÀÀlmiij čalbmi (akk. ml.)

Ba&l%v¼va paÀÀaÀÀlvaÀ balva (akk. ol.)

Ba&s&D¼te paÀaÀste baste (akk. ol.), (2.p. ol. imp.) ja (pres.

biehttal.)

Ba&s&D¼ti%i4 paÀaÀstiij bastit (3.p. ol. pret.)

Dán vokála kvalitatiivvalaš iešvuohta lea seamma go oanehis vuođđovokála [aÀ], eai ge oro leamen eará kvalitatiivvalaš allofovnnat. Veardit ákkastallamiin čuoggás 4.1.2.2.7, teaksta-bihtát 7–10. Vokála merkejuvvo fonologalaččat /aÀaÀ/. Dán suopmanis lea erohus vuolábeale namuhuvvon sátnepárain jávkan, ja vokála realiserejuvvo álgodettolažžan ja bealleguhkkin.

Spektrográmmat³⁷ sániin [

M

a¨%hte] ja [i%i4 ma¨%hte], [paÀaÀste] ja [i%i4 paÀaÀste] eai ge duođaš ahte lea erohus vokálaguhkkodagain. Go ii leat mearkkašahtti guhkkodaterohus bajábeale namu-huvvon sátnepáraid vokálaguovddážis, de dulkon dan nu ahte ii leat dákko stávvaldeaddo-erohus, ii ge leat dán suopmanis monoftoŋggaid stávvaldeattus sátneearuheaddji doaibma. Dát ákkastallan guoská maid čuoggái 4.1.2.2.5 (Bealleguhkes vuollevokála [a¨%] ja vuollevokála [a\%]).

Sammallahti mielde nuortasuopmaniin loahppadettolaš diftoŋggat sáhttet leat oanehaččat dahje guhkit. Monoftoŋggain fas erohus lea guhkes álgodettolaš ja bealleguhkes loahppa-dettolaš vokálakombinašuvnnaid gaskkas, omd. Badje-Deanus, omd. (ij) /paÀaÀ·ste/ vs. /paÀaÀste/

ja /ma¨a¨hte/ vs. /ij ma¨a¨·hte/, ja deaddoerohusa čuovvu dábálaččat guhkkodaterohus. Omd.

ovttaskaskonsonánttaid, oanehis gemináhtakonsonánttaid ja oanehis konsonántačohkiid ovddabealde álgodettolaš vokálakombinašuvnnat leat guhkit, loahppadettolaš vokálakombina-šuvnnat ges leat bealleguhkit. Son lasiha ahte álgodettolaš ja loahppadettolaš gemináhta-vokálaid erohus lea nuortasuopmaniin dál jávkámin, ja eanas nuorat ja gaskabuolvva olbmot dovdet dušše álgodettolaš gemináhtavokálaid. (2002:26–27.)

37 vrd. mildosiin 1.

4.1.2.2.7 Bealleguhkes vokálat – čoahkkáigeassu

Vokálaguovddážis leat bealleguhkes vokálat dalle go konsonántaguovddážis lea synkronalaš (fonehtalaš) CII-guhkkodat (sihke gemináhtat ja konsonántačoahkit), ja go sokkis lea guhkes dahje oanehis vokála gitta stávvalis ja go sokkis lea oanehis vokála rabas stávvalis, omd.:

V&c_IIV$c: [Di%D&ti%i4, Gi%l%li%n, Gi%h%ki%n, Gi%l%v¼vi%i4, Gi%P|FD¼ti%i4; su&D&ti%i4, ru&s=%s=u&i4, hu&r&ri%n, Du&h%ti%n, ru&s=%ki%i4, Du&l%vi%i4; De&D&ti%i4, De&s=%s=u&n, Be&l%’l’i%i4, Be&h%ki%n, e&K%ni%i4, ce&P%c¼ci%i4; lo&G&ki%i4, Go&l%li%n, o&T%Ti%n, Bo&l%lu%i4, jo&h%ki%i4, Bo&rG¼ki%i4, Go&P|Fs¼si%i4; va¨%c&ci%i4, Ga%¨l%li%n, pXa%¨r&ri%i4, c=a\%h%cu&n, va¨%l%D¼ti%i4, Da¨%P|FD¼ti%i4; fa&G&ki%i4, na&m&mi%i4, Ba&s&si%n, Ba&r&ri%n, Ba&h%c*i%n, c=a&l%m¼mi%i4, Ba&s&D¼ti%i4],

V&c_IIV¼c: [Gi%P%FD¼tan, su&h%taÇt, e&K%nes=, co&G&kan, no&h%kan, Bo&r&kaÇt, Go&P%Fs¼san, na\%l%laÇt, Ga&h%c*aÇt] ja V&c_IIV¼: [ri%D&ta, n`i%ñ&ña, ci%s&sa, Bi%l%’l’e, fi%&r&ro, li%h%te, ri%h%pa, Bi%l%D¼ta; Gu&c=%c=a, cu&&m&ma, ru&s=%s=o, gu&r&ra,

sku&R&Re, Du&l%v¼vaÀ, ru&s=%G¼ke; Ge&D%te, Be&n&no, ve&s&sa, Be&l%lo, De&h%ta, Ve&r&D¼te; Go&T%Te, jo&l%la, Go&l%la, ho&m&ma; va¨%c&ce, kXa\n`%n`a\, va\%v&va\, na\%r&ra\, Ga\%r&ro, ma¨%h%ce, Ba\%l%D¼ta\, fa\%P%FD¼ta; Ga&B&pa, na&m¡ma, Ba&s&se, Ga\%r&ro, Ba&l%v¼va, Ba&s&D¼te].

Nu go oaidná bajábeale ovdamearkkain, čuoggáin 4.1.2.2.1–4.1.2.2.6, de leat diakronalaččat dáhpáhuvvan neutralisašuvnnat. Dáin ovdamearkkain leat máŋggalágan diakronalaš

sturrodagat.

Go sokkis lea guhkes vokála, de leat čuovvovaš diakronalaš sturrodagat:

a. diakronalaš CII-guhkkodat³⁸, omd. [Di%D&ti%i4] (akk. ml.), [va¨%l|D&ti%i4] (3.p. ol. pret).

b. diakronalaš CII-guhkkodat³⁹, omd. [Du&h%ti%] (1.p. ol. pret.), [Bo&l%lu&i4] (ill. ol.).

Diakronalaš oanehis ja guhkes vokálaid opposišuvdna lea neutraliserejuvvon ovddabealde CII -guhkkodaga go sokkis lea guhkes vokála, omd. [Go&T%Ti%n–o&T%Ti%n, su&T%Ti%n–su&T%Ti%n, i%h%ti%n–Di%h%ti%n].

Maŋit sátnehápmi juohke sátnepáras lea diftoŋganjuolgama boađus.

38 xx- ja xy-ráiddu geahnohis dássi.

39 x-ráiddu gievrras dássi.

Go sokkis lea oanehis vokála, de leat čuovvovaš diakronalaš sturrodagat:

a. diakronalaš CII-guhkkodat⁴⁰, omd. [Gu&c=%c=a] (akk. ol.), (2.p. ol. imp.) ja (pres. biehttal.), [cu&m&ma] (nom. ol. allegro).

b. diakronalaš CII-guhkkodat⁴¹, omd. [va¨%c&ce] (2.p. ol. imp.) ja (pres. biehttal.), [ru&s%G¼ke] (akk.

ol. allegro).

c. diakronalaš CII-guhkkodat⁴², omd. [ri%h%pa] (akk. ol.) ja (nom. ol.), [Go&l%la] (3.p ol. pres.).

d. diakronalaš CII-guhkkodat⁴³, omd. [fi%r&ro, sku&R&Re] (1.p gl. pres.) ja (3.p ml. pret.).

Opposišuvdna diakronalaš oanehis ja guhkes vokálaid gaskkas lea neutraliserejuvvon ovddabealde CII go sokkis lea oanehis vokála, omd. [Go&T%Te–o&T%Te, c=u&h%te–c=u&h%te, i%h%te–Di%h%te].

Maŋit sátnehápmi juohke sátnepáras lea diftoŋganjuolgama boađus.

Čuoggás 4.1.2.1.4 oinniimet ahte oanehis vokálaid guhkkodagas ii leat erohus go konsonánta-guovddážis lea synkronalaš (fonehtalaš) CIII-guhkkodat, ja go sokkis lea guhkes vokála rabas dahje gitta stávvalis, omd. [Gol#li%] vs. [Gol#li%] ja [BorêGi%] vs. [Bor$G¼ki%]. Dákko ii leat nappo vokálain opposišuvdna. Dán ákkastallamis mii dás čuovvu, adnojuvvo o-vokálaguovddáš ovdamearkan.

Go sokkis lea oanehis vokála rabas dahje gitta stávvalis, de lea erohus vokálaguhkkodagain synkronalaš (fonehtalaš) CIII ja CII gaskkas, omd. [jol#la] vs. [jo&l%la], [jol#lan] vs. [jo&l%lan] ja [BorêGa] vs. [Bo&r&G¼ka], [BorêGan] vs. [Bo&r&G¼kan]. Dá lea ge ovtta láhkai ášši guovddáš das mo bealleguhkes fonehtalaš vokála berre dulkojuvvot. Dát guokte vokála [o] ja [o&], leaba guovtti fonema allofovnnat danin go dain lea sátneearuheaddji doaibma. Vuosttaš vokála dulkojuvvo danin fonologalaččat oanehažžan, /o/, ja nubbi fas guhkkin, /oo/.

Bealleguhkes allofovdna [o&] lea eanemus frekveanta vokálaguovddážis go sokkis lea oanehis vokála rabas dahje gitta stávvalis, ja go konsonántaguovddážis lea synkronalaš (fonehtalaš) CII-guhkkodat, omd. [jo&l%la, no&h%kan, Go&l%le, c=e&h%peßt, Gu&r&ra, na\%l%la\ßt, Go&T%Te, Di%h%teßt]. Nu go bajábealde oidno, de sáhttá dulkot dáid sátnehámiid fonologalaččat ná: /joollaÀ, noohkaÀn, koolle, c=eehpeht, kuurraÀ

,

na¨a¨llaÀht, kooÔÔe, tiihteht/. Guhkes fonema /oo/ gávdno maid go

40 xx- ja xy-ráiddu geahnohis dássi ja sokkis etymologalaš oanehis *eº.

41 xx- ja xy-ráiddu geahnohis dássi ja sokkis allegrovokála.

42 x-ráiddu gievrras dássi ja etymologalaš oanehis *eº.

43 x-ráiddu gievrras dássi ja sokkis allegrovokála.

sokkis lea guhkes vokála gitta stávvalis, omd. /koolliin, joolliin, koolluun/, fonehtalaččat [Go&l%lin, jo&l%lin, Go&l%lun]. Guhkes vokála /oo/ kontrastere oanehis vokálain /o/, omd. /joollaÀ/

vs. /jollaÀ/ ja /koolliin/ vs. /kolliin/. Sihke Bergsland ja Krámský čálliba ahte okta sátnefono-logiija oaivebargguin lea geahččalit geahpedit fonemalogu nu ollu go vejolaš.

Bergsland:

Formfonologiens oppgave er å gi en ordnet beskrivelse av formenes uttrykk som sådanne, å gradere de lydlige distinksjoner slik at uttrykkene kan betraktes

(formuleres) som bestående av et mest mulig begrenset antall uttrykksavsnitt [...], fonemer, som så kan beskrives fonetisk så nøye man ønsker [...], (1946:4).

Krámský:

The leading idea of any phoneme theory may thus be expressed as that of reducing the immense, practically unlimited, number of sounds in a given language, by

intentionally disregarding minor differences among them, to a definite and limited number of phonemes. (1974:49.)

Mus lea maid áigumuš gáržžidit fonemalogu nu ollu go vejolaš. Jus mun dulkon bajábeale namuhuvvon vokálaid bealleguhkkin, de šaddet Kárášjoga badjesuopmanis 18 fonema, muhto go mun dulkon daid guhkkin, de šaddet dán suopmanis 12 monoftoŋga-fonema.

Dát ákkastallan guoská buot fonehtalaš bealleguhkes vokálaguovddážiidda, [i%, u&, e&, a¨, aÀ], mat leat čuoggáin 4.1.2.2.1. ja 4.1.2.2.6, ja bajábeale ákkastallama vuođul dulkon de fonehtalaš bealleguhkes vokálaid fonologalaččat guhkkin, in ge bealleguhkkin ja nu geahpeduvvo fonemalohku guđain fonemain. Nappo, vokálaguovddážis sáhttet leat sihke guhkes ja oanehis vokálat dalle go konsonántaguovddážis lea synkronalaš CII-guhkkoda,t ja go sokkis lea oanehis vokála rabas dahje gitta stávvalis, ja dat kontrasterejit ná: /koolliin/ vs. /kolliin/.

Dás namuhan maid ahte sátnehámiin [Go&l%li%n, jo&l%li%n, Go&l%lu&n] lea historjjálaččat leamaš (oanehis) *i ja *u sokkis, omd. Go&l|li%n < *ko1l%im < *kolejem, analogalaččat ma&n¼ni%n < mvsg.

*meºn&im < ávsm. *menejem (Korhonen 1981:115). Dát ovdamearkkat čállojuvvojit gollen, jollen, gollon ja mannen čállinvuogi mielde. Bealleguhkes fonehtalaš vokála ii gávdno go sokkis lea guhkes vokála rabas stávvalis, omd. [*Go&l%li%, *jo&l%li%, *Go&l%lu&]. Seamma láhkai lea

sátnehámiin [lo&h%kii4, jo&h%kii4, Bo&l%lui4] historjjálaččat leamaš *eº ja *o sokkis, omd. jo&h%ki%i4 <

mvsg. *jo1k%im < ávsm. *jok%e1je1n (Korhonen 1981:115). Dán suopmanis lea guhkkon soggi dáin birrasiin. Bealleguhkes fonehtalaš vokála ii gávdno go sokkis lea guhkes vokála rabas stávvalis, omd. [*lo&h%ki%, *jo&h%ki%, *Bo&l%lu&].

Sammallahti mielde Kárášjoga bajonsuopmana fonologalaš bealleguhkes vokálat leat

čuovvovaččat: /uu·, ii·, oo·, ee·, aa·, aÀaÀ·/. Eará lagaš suopmaniid dego Deatnogátti, Anárjoga ja Kárášjoga dálonsuopmana monoftoŋgafonemat leat seamma go Kárášjoga bajonsuopmana, dušše dainna erohusain ahte dáin suopmaniin lea lassin vel fonema /a¨a¨·/. (2002:29–30.) Sammallahti dulko bealleguhkes allofovnnaid fonologalaččat bealleguhkkin, muhto de lasiha fonemalogu guđain fonemain, ja nu ii čuovo ovtta struktuvrralaš fonologiija vuođđojurdagiin, namalassii ahte geahččalit unnidit fonemalogu nu ollu go vejolaš.

4.1.2.3 Guhkes vokálat

Ovdal go guorahallagoađán vokálaguovddážia guhkes vokálaid distribušuvnna, áiggun ságaškuššat mii kvantitehta lea. Kvantitehta lea fonehtalaččat giellajienaid bistu áiggi dáfus dahje “guhkkodat”. Čuoggás 4.1.1 oinniimet oanehis vokálaid ovdamearkkaid. Čuoggás 4.1.3 boahtá ovdan ahte dán dutkamis dulkojuvvojit fonehtalaš oanehis vokálat fonologalaččat oanehažžan ja fonehtalaš bealleguhkes ja guhkes vokálat fas fonologalaččat guhkkin. Dán suopmanis leat omd. dákkár fonehtalaš bealleguhkes ja guhkes vokálat:

bealleguhkes: [ri%D&ta, Be&n&no, ru&s&so, jo&l%la, ma¨%h%ce, Ba\%l%D¼ta\, Ba&s&D¼te].⁴⁴ guhkes: [ni#Ga¨%, ru$MoÇt, De$Te, Go$lan, la¨#vi, Ga\#ra\n, a$Ca¨%n].⁴⁵

Sammallahti mielde gemináhtavokálain, mat maiddái gohčoduvvojit guhkes vokálan, leat guokte seammalágan vokála maŋŋálagaid (2002:26). Jearaldat lea ge ahte galgá go guhkes vokálaid dulkot sisttisdoallat ovtta guhkes vai guokte oanehis sekveanssa? Sammallahti dulko guhkes vokálaid gemináhtavokálan, namalassii ahte vokála gerdojuvvo. Muhto sáhttá maid dulkot guhkes vokálaid sisttisdoallat ovtta guhkes sekveanssa, ii ge guokte oanehis

sekveanssa. Suomagielas leat ákkat analyseret sihke guhkes vokálaid ja guhkes konsonánttaid

44 [ri%D&ta, Be&n&no, jo&l%la, Ba\%l%D¼ta\, Ba&s&D¼te] = (akk. ol.), [ru&s&so] = (1.p. gl. pres.) ja (3.p. ml. pret.), [ma¨%h%ce] = (ad.)

45 [ni#Ga¨%, ru$MoÇt] = (nom. ol.), [De$Te] = (2.p. ol. imp.) ja (pres. biehttal.) [Go$lan, Ga\#ra\n, a$Ca¨%n] = (1.p. ol. pres.), [la¨#vi] = (nom. ol.)

sekveansan mat sisttisdollet guokte oanehis jietnadaga, danin go guhkes vokála maŋit oanehis sekveansa lea sierra morfema dego omd. sánis sata-a (arvit) mas guhkes vokála nubbi

sekveansa lea infinitiivva morfema, ja sánis vet-tä (čáhci) mas guhkes konsonántta nubbi sekveansa lea partitiivva morfema.⁴⁶ Dán suopmanis eai leat ovdamearkkat mat čájehit ahte morfemarádjá sáhttá juohkit vokála seamma láhkai go suomagielas.

Suomagiela dutkanárbevierru ja suomagiela fonologiija dutkan sáhttá leat ággan dulkot guhkes vokálaid sámegielas maiddái sisttisdoallat guokte oanehis sekveanssa, omd. boahtá suomagiela ortografiijas bures ovdan vokálaid fonologalaš guhkkodat, namalassii tulee [tule$]

vs. tuulee [tu$le$] (3.p. o.l. pres. ind.) ja tullee [tulle$] (3.p. ol. pres. pot.) vs. tuullee [tu$lle$] (3.p.

ol. pres. pot.). Dárogiela dutkanárbevierru ja dárogiela fonologiija dutkan fas sáhttá leat ággan dulkot guhkes vokálaid sisttisdoallat ovtta guhkes sekveanssa, omd. hoppe [hopXé] vs. håpe [ho$pXé]. Norgalaš fonologiijas lea easkka ođđasat áiggis dohkkehuvvon ahte kontrásta lea vuosttaš stávvala vokálain, ii ge nuppi stávvala guovddáškonsonánttain. Nubbi ágga dulkot guhkes vokálaid sisttisdoallat guokte oanehis sekveanssa sáhttá leat omd. davvisámegiela a-systema. Oarjesuopmaniin lea ekonomalabbo dulkot a-systema vokálageardunvugiin, dat goit orru dahkamin dan álkibun, go doppe lea fonologalaš opposišuvdna kvantitehtas.

Nuortasuopmaniin a-systemas lea opposišuvdna kvalitehtas, ja nu ii leat vokálageardunvuohki ekonomalabbo. Orru leamen eanet duhtadahtti jurddašit nu, ahte oarjesuopmaniid fonema iešvuohta a-systema dáfus lea kvantitehta, ja nuortasuopmaniid fonema iešvuohta fas kvalitehta. Jus atnit omd. a-systema dálá davvisámegielas ovdamearkan, de lea

Nuortasuopmaniin a-systemas lea opposišuvdna kvalitehtas, ja nu ii leat vokálageardunvuohki ekonomalabbo. Orru leamen eanet duhtadahtti jurddašit nu, ahte oarjesuopmaniid fonema iešvuohta a-systema dáfus lea kvantitehta, ja nuortasuopmaniid fonema iešvuohta fas kvalitehta. Jus atnit omd. a-systema dálá davvisámegielas ovdamearkan, de lea

In document Kárášjoga badjesuopmana fonologiija (sider 36-0)