Diehtu
BOAZODOALLOLÁGA BIRRA
geassemánu 15.b. 2007
Govven ovdasiiddu ja dán siiddu: Per Torbjørn Jystad Almmuheaddjit:
Eanandoallo- ja Borramušdepartementa, Poastaboksa 8007 Dep., 0030 Oslo Kantur∏ujuhus: Akersgata 59, Oslo. www.regjeringen.no
Boazodoallohálddahus, Poastaboksa 1104, 9504 Áltá.
Kantur∏ujuhus: Markveien 14, Áltá. www.reindrift.no Almmuhuvvon: Juovlamánu 2007
Preantalohku: 3000
Gráfalaš buvttadeapmi: Bjørkmanns, Áltá. www.bjorkmanns.no Gihppaga sáhttá di∫got almmuheddjiin.
3
Mis lea dál oππa boazo doallo láh- ka. Lága formálalaª namma lea Láhka geassemánu 15. b. 2007 nr.
40 boazodoalu birra (boazo doallo- láhka). Oππa láhka dohkkehuvvui Stuoradikkis geassemánus 2007, ja boπii fápmui suoidnemánu 1.
b. 2007:s. Go oππa boazo doallo- láhka dál lea fápmui boahtán, de lea boares boazodoalloláhka 1978 rájes (Láhka geassemánu 9.
b. 1978 nr. 49 boazodoalu birra) heaittihuvvon.
Dán gihppagis leat dieπut lága dea ºa lea mos rievdadusaid birra mat váikkuhit re sur sa háld da ªea- mi ja boazoeaiggádiid vuoi gat- vuo πaid ja geatnegasvuoπaid.
Gihpa sáhttá maiddái leat ávkin earáide geat dáhttot dieπuid oππa boazo doallo lága birra. Rievdadu- sat ∏ilge juv vo jit seamma ortnega mielde go lágas nai. Dás ∏ilget erenoamáΩit siidda rolla, rievda- dusaid orohatstivremis ja doaib- manjuolggadusaid ráhkadeami.
Oππa lága vuoππun leat Boazo- doalloláhkalávdegotti ∏ielgga- deami evttohusat 2001 rájes (NA¢ 2001:35 Boazodoallolága rievdadusevttohusat). Lávdegoddi nammaduvvui earet eará NBR’
ja Sámedikki evttohasaid vuoπul.
Boazoeaiggádat ledje eanetlogus lávdegottis mas ledje oktiibuot 11 lahtu (10 lahtu barggu loahpa- hettiin). Dan áiggis go departe- meanta lea bargan oππa lágain, de leat leamaª ráππá dallamat NBR:
in ja Sámedikkiin. Oππa lága ráhkadettiin leat dásse árvo gaΩal- dagat leamaª guovddáΩis. Dasa leat Norgga geatnegasvuoπat ON’
nis son kon ven ªuvn na olis lea maª vuoππun.
Mihttomearrin lea leamaª ahte eanas mearrádusat mat gusket boazodollui galget gávdnot lágas vai eai dárb ba ªuv vo nu olu lii- ge láhkaásahusat. Dalle ªaddá geavaheddjiide álkit meannudit duªªe lága ektui, eai ge sihke lága ja láhkaásahusaid ektui. Danne leat earet eará mearrádusat mer- kema birra, mat ovdal ledje sierra láhkaásahusas, dál váldon mielde láhkii. Leat nappo meark ka ªaht ti unnit láhkaásahusat maid boazo- eaiggádat dál fertejit vuhtiiváldit.
Lea deaºalaª muitit ahte olu 1978-lága mearrádusain eai leat rievdan oππa lágas. Dat guoská ovdamearkka dihte 3., 8., 9. ja 10 kapihttala mearrádusaide.
Oππa sámi vuoi gat vuo πa láv de- god di mii ovddidii ieΩas ∏ielg ga- deami juovlamánu 2007:s lea earet eará evttohan rievdadus- aid boazo doal u vuoi gat vuo πaid mear rá dusaid hárrái. Sámi vuoi- gat vuoπalávdegotti evttohusat sáht tet addit vuoπu oππa rievda- dusaide boazodoallolágas.
Boazoeaiggádiidda lea dárbbaªlaª oahpásmuvvat lága mearrádus- aide. Láhkateaksta lea mielddu- sin dán gihppagis ja dat mii dán diehtogihppagis ∏ilge juvvo, ferte
∏adno juvvot láhkatekstii. Gihppa- gis eai lea vástádusat buot gaΩal- da gaide, ja leat láhkateavsttat ja lága ovdabarggut mat leat dea ºa- lep mo sat go ieªguπet ᪪it galget dárkileappot ∏ielggaduvvot.
Ovdasátni
4
Boazodoallopolitihka bajemus ulb- milin lea lágidit dili boazo dollui mii lea ekologala∏∏at, ekonoma- la∏∏at ja kultuvrrala∏∏at guod de- vaª. Boazodoalloealáhussii lea dárb baª laª ahte dat ipmirduvvo ja háldda ªuvvo ealáhussan mas lea eko no ma laª árvoháhkan ja beak- tilis buvttadeapmi. Jus dat galgá leat vejo laª, de fertejit ealáhus- doallit beassat háhkat doh ká laª áigái boaπu ealáhusain. Ealáhusa háldda ªeamis lea maiddái deaºa- laª deattuhit boazodoalu kultuvr- ra ja árbevieruid.
Boazodoalloláhka lea, oktan boazodoallo ªiehta dusain, dea- ºaleamos reaidu dáid ulbmiliid olaheamis. Nu ∏ilge juvvo maiddái lága ulbmilmearrádusas:
Sámi boazodoalloguovllus galgá láhka lágidit dili boazo- dollui mii lea ekologala∏∏at, eko- noma la∏∏at ja kultuvrrala∏∏at guoddevaª ja mii lea vuoππu- duvvon sámi kultuvrra, árbe- vieruid ja dábiid ala ávkin boazo dollui alccesis ja servo- dahkii muπui. Olahan dih- te dáid mihttomeriid galgá láhka addit vuoπu boazodoalu ulbmillaª organiseremii ja hálddaªeapmái. Boazodoallu galgá bisuhuvvot sámi kultuvr- ra ja servodateallima deaºalaª vuoππun.
Láhka galgá leat mielde sihk- karastime boazodoallo areálaid sámi boazodoalloguovllus boazo- doalu deaºaleamos resursa- vuoππun. Boazodoalu areálaid sihkkarastima ovddas vástádus lea sihke boazo doallo vuoigat- vuoπa la∏ ∏ain, eará vuoigat- vuoπa la∏∏ain ja eiseválddiin.
Olggobealde sámi boazo doallo- guovllu galgá láhka lágidit dilálaª vuoπaid dasa ahte boazoguohtumat geavahuvvo- jit ekologala∏∏at ja ekonoma- la∏∏at guoddi vugiin, mii lea vuoππuduvvon daid guovl luid báikkálaª kultuvrii ja árbevir- rui gos lea lohpi doaimmahit boazodoalu § 8 njuolggadusaid mielde.
Sihke sámi boazodoalloguovl- lus ja dan olggobealde galgá láhka leat mielde sihkkaras- time bealuªtahtti elliidsuodja- lusa bohccuide.
Oππa lágas lea boazodoalu rolla guovddá Ωis. Ieªguπet mearrá- dusaid bokte ovddiduvvo ahte ealáhus galgá ieª leat mielde váikkuheame ja váldime ovddas- vástádusa boazodoalu guodde vaª- vuhtii.
Láhka lea boazodollui
deatalaš reaidun
FOTO: TRYM IVAR BERGSMO
Odda lágas lea boazodoalu rolla guovddážis.
Iešgudet mearrádusaid bokte ovddiduvvo ahte
ealáhus galgá ieš leat mielde váikkuheame
ja váldime ovddasvástádusa boazodoalu
guoddevašvuhtii.
6
n Láhka lágida dili ealáhusa siskkáldas ieªstivrejupmái. Siida lea oΩΩon guovdd᪠saji, ja lea deaºalaª oassi siskkáldas organi- serema mearrádusain. Lullisámi guovlluin lea sáhka sitjes. Doaba siidaoassi boahtá dálá doallodoah- paga sadjái. Dál rahpasa maiddái vejolaª vuohta ásahit buohtalas álggahanoasi vai buolvvaid gask- ka sirdimat ªaddet njuovΩilat.
n Láhka deattuha sihkkarastit ovttaskas boazodoalli riekte sihkar- vuoπa.
n Boazodoalloorohagaid ortnet joatkaªuvvá, muhto orohatstivra doaibmá dál ∏ielga sit priváhta- rievttálaª orgánan. Dat meark- kaªa ahte orohatstivrras eai leat ªat almmolaªrievttálaª doaimmat.
Boazodoalloorohaga váldodoaib- man ªaddá organiseret boazo- doalu orohaga siskkobealde, ja siida ja siidaoassi fas doaimmahit praktih kalaª boazobargguid.
n Okta orohatstivrra deaºalea- mos doaimmain ªaddá doaib- manjuolggadusaid ráhkadeapmi.
Doaibma njuolggadusat leat dár- kilet mearrádusat orohaga resurs- said háld da ªea mis. Galget ain ráhkaduvvot orohatplánat, muhto dain galget dál duªªe leat dieπut orohaga boazodoalu birra mat leat dárb baª la∏∏at alm mo laª plánemis vai boazodoalu beroªtumit vuhtii- váldojuvvojit nu bures go vejolaª.
n Vuordámuªªan lea ahte boazo- doallit lága bokte ieΩa ohcet ja gávnnahit jierpmálaª ja guhkil- mas ∏ovdosiid. Muhto soames háviid sáhttá dárbbaªuvvot veahkki ∏oavdit riidduid alm- má lágastemiid haga. Danne lea vejolaª vuohta geavahit soaba han- ort nega mii lea riektevuogádaga olggobealde.
n Vaikko ªaddá ge siskkáldas ieª stiv re jupmi, de dárbbaªuvvo ei- seválddiid ∏uovvoleapmi dihto dilá- laª vuoπain. Resursavuoπu ja eará servodatberoªtumiid vuhtiiváldi- ma hárrái sáhttá leat dárbu eise- válddiid doaibmabijuide. Nu sáht- tá maiddái leat jus boazo doalu siskkáldas ovttasdoaibman ii doaimma, ja go ∏uoΩ Ωilit ∏uolmmat maid ii nagot ∏oav dit eiseválddiid veahki haga. Leat ráhkaduvvon oππa rá∫ggáªtusmearrádusat mat sáhttet ∏aπahuvvot jus ovda meark- ka dihte lobihis doaibma ii heait- tihuvvo.
n Almmolaª organiserema hárrái (boazodoallostivrra, guovllustivr- raid ja boazodoallohálddahusa), eai leat dahkkon rievdadusat.
Láhka lea redakªuvnnala∏∏at dárkkistuvvon ja ∏orgejuvvon.
Guovddáš rievdadusat odda lágas
FOTO: PER TORBJØRN JYSTAD
8
Kapihtal 1 Álggaheaddji mearrá dusat.
Dán kapihtalis eai leat oππa mearrádusat main lea njuolgga mearkkaªupmi boazodolliide. Ulb- milparagráfas leat muhtun riev- dadusat. Ee. celkojuvvo dál ahte láhka galgá leat mielde sihkkar- astime boazodoalloareálaid sámi boazodoalloguovllus boazodoalu deaºaleamos resursavuoππun.
Ulbmilmearrádus addá mávssolaª
∏ujuhusaid go galgá áddet ja gea- vahit lága eará mearrádusaid.
Kapihtal 2 Boazodoallu sámi boazodoalloguovllus
Kapihttalis leat olu oππa mearrá- dusat das ahte gii oaΩΩu eaig- gá duª ªat bohccuid sámi boazo- doalloguovllus, oππa siidaosiid ásaheami hárrái, siidaosiid sir- dima hárrái ja maiddái náittos- guimmeΩiid ja ovttasássiid hárrái.
Siidaoassi doalu sadjái Buohkat geat orohatstivrras ledje
∏álihuvvon doalu joπiheaddjin suoidnemánu 1.b. 2007:s, ∏áli- huvvojedje dan rájes siidaoasi joπiheaddjin.
Vuoigatvuohta eaiggáduªªat bohccui sámi boazodoallo- guovllus
Jus galgá beassat eaiggáduªªat bohccuid sámi boazodoalloguovl- lus, de ferte leat vuoigatvuohta atnit mearkka. Go ohcá mearkka de ferte váhnemiin dahje ádjáin ja áhkuin leamaª boazodoallu váldoealáhussan. Ohcci bohccot fertejit maiddái leat siidaoassái dahje buohtalas álggahanoassái
gulleva∏∏at. Mearkkaeaiggát ii dárbbaª leat fuolki dan siidaoasi joπiheaddjái gos bohccot leat.
Oπas lea ahte vuoigatvuohta eaiggáduªªat bohccuid sámi boazodoalloguovllus dál guoská juohkelágán boazoeaiggáduªªa nvugiide. Ovdamearkka dihte ii leat ieªalddis lohpi doaimmahit boazodoalu áidojuvvon báikki dahje gárddi siskkobealde, dahje ellidpárkkas ∏ájáhussan. Nu lea váldonjuolggadus muhto Boazo- doallostivra oaΩΩu vejolaªvuoπa addit sierralobi earáide eaig- gáduªªat bohccuid sámi boazo- doalloguovllus vaikko eai deavdde boazoeaiggáduªªangáibádusaid.
Dat mearkkaªa ahte láhka lágida dili ee. sidjiide geain eai leat sámi máttut, muhto geat dál doaim- mahit boazodoalu Finnmárkku nuorttamus guovlluin, ain joatkit boazodoaluin boazodoallolága mearrádusaid mielde.
Siidaoassi boahtá dál doalu sadjái. Siidaoassi lea joavku, dábála∏∏at bearaª dahje ovttaskas olmmoª gii lea lahttun siiddas ja gii doaimmaha boazodoalu maid okta olmmoª dahje náit tos- guim me Ωa gat dahje ovttasássit joπihit. Gáibiduvvo ahte siidaoasi joπiheaddji ássá Norggas.
Siidaoasi joπiheaddji stiv- renvuoigatvuohta lea dárkilit
∏ilgejuvvon oππa lága § 10:s. Lea siidaoasi ovddasvástideaddji joπiheaddji gii mearrida gii oaΩΩu eaiggáduªªat bohccuid siidaoasi vuolde ja man olu.
Odda lága rievdadusaid
válddahallan
9
Ii leat joπiheaddjiovddasv ástádus eambbo go ovtta siidaoasi ovddas. Boazoeaiggát sáhttá leat duªªe ovtta siidaoasi ovddasvástideaddji joπiheaddjin, ii ge sáhte eaiggáduªªat bohccuid eambbo go ovtta siidaoasis. Dan mearrádusas spiehkastuvvo agi- vuloª máná dáfus gean váhnemat eaba eale ovttas. Mánás lea dalle lohpi eaiggáduªªat bohccuid sihke eatni ja áh∏i beale siidaosiin ieΩas mearkkas.
Siidaoasi ásaheapmi. § 11:s mearriduvvo ahte siidda siidaosiid joπiheaddjit sáhttet mearridit ásahit oππa siidaoasi siiddas jus leat ovttamielala∏∏at. Árvvoªtala- dettiin ásahit oππa siidaoasi, galgá vuhtiiváldit dan ahte ása- heapmi ii dagat siidda ekologalaª, ekonomalaª ja kultuvrralaª guoddevaªvuoπa ovdii. Mearrá- dusas celko maiddái ahte mear- ridettiin gii oππa siidaoasi galgá beassat ásahit, galget ee. siidda eallindilálaªvuoπat ja bargofámut vuhtiiváldojuvvot. Dat mearkkaªa ovdamearkka dihte ahte son guhte aktiivadit searvá bargguide galgá válljejuvvot ovdalii ohcci guhte ii leat searvan bargguide.
Siida sáhttá maiddái árvvoªtallat eará ᪪iid maid dáhttu deattuhit.
Oππa siidaoasi ásaheapmi galgá dieπihuvvot guovllustivrii dohk- keheapmái. Dieπáhusas guovllu- stivrii ∏ilgejuvvo mii lea deattu- huvvon mearridettiin ásaheami.
Guovllustivra galgá dárkkistit leat go § 11’ formálalaª eavt- tut devdojuvvon siidaoasi ása- hettiin, ee. dan lea go leamaª ovttamielalaªvuohta. Dasa lassin galgá guovllustivra árvvoªtallat rihkku go ásaheapmi guoddevaª boazodoalu ulbmila. Guovllu- stivra sáhttá biehttalit ásaheami
jus siidda ieªguπet siidaosiid gaskamearálaª boazolohku ªaddá vuollel 250.
Oππa siidaoasi ásahettiin galgá boazolohku doalahuvvot siidda mearriduvvon alimus boazologu siskkobealde. Dat sáhttá dagahit ahte earát siiddas fertejit unnidit ieΩaset boazologu jus mearriduv- von boazologu vuoπul eai ∏ága eanet bohccot siidii.
Jus siiddas ii leat mearriduvvon alimus boazolohku dohkkehuvvon doaibmanjuolggadusaid bokte, de ferte siida vuordit ásaheamis oππa siidaosiid dasságo leat ráhkadu- vvon dohkkehuvvon doaibma- njuolggadusat.
Buohtalas álggahanoassi
Siidaoasi joπiheaddji sáhttá
ásahit buohtalas álggahanoasi
mii lea ∏adnon siidaoassái vai
siidaoasi sirdin buolvvaid gaskka
ªaddá ulbmilla∏∏at. § 12 mielde
eaktuda buohtalas álggahanoa-
si ásaheapmi ahte mearriduvvo
alimus boazolohku maid siida-
oassi ja buohtalas álggahan-
oassi oktiibuot doalaheaba. Dan
boazologu mearrida siida ieª. Ii
sáhte ásahuvvot eambbo go okta
buohtalas álggahanoassi guπenai
siidaoassái. Lea dábála∏∏at siida-
oasi joπiheaddji guhte mearrida
gii buohtalas álggahanoasi galgá
beassat ásahit. Gáibádussan oππa
joπiheaddjái lea ahte sus lea vuoi-
gatvuohta atnit mearkka, ahte lea
nuorat buolvva olmmoª, ja ahte
lea searvan buot boazobargguide
joπiheaddji fárus unnimusat golb-
ma jagi. Buohtalas álggahanoassi
sáhttá duªªe doalahuvvot ∏ieΩa
jagi rádjái, ja de eaktuduvvo ahte
dahkkojuvvo soahpamuª siidaoasi
sirdima várás.
10
Go ásaheapmi lea dahkkojuvvon, de galgá dábálaª siidaoasi joπi- headdji dieπihit guovllustivrii ahte ásaheapmi lea dahkkojuv- von. Earret dieπuid buohtalas álggahanoasi doalli birra, de galgá maiddái ∏ilgejuvvot leat go namu- huvvon eavttut devdojuvvon.
Maiddái siidaoasi joπiheaddji ja álggahanoasi joπiheaddji soah- pamuª galgá ∏uovvut dieπuid.
Guovllustivra galgá dárkkistit ahte ásaheami formálalaª eavttut devdojuvvojit.
Ovdalgo buohtalas álggahanoasit sáhttet ásahuvvot, de galget dohk- kehuvvon doaibmanjuolggadusat masa siida gullá leat sajis.
NáittosguimmeΩagat ja ovt- tasássit dássiduvvojit mii lea rievdan 1978-lága rájes. Muhto § 13 mearrida ahte dat gusto dalle go ovttasássiguoktás leat leamaª dahje leat oktasaª mánát, jus leaba leamaª náitalan dahje jus leaba ovttas eallán guokte jagi náittosdili sullasaª oktavuoπas.
NáittosguimmeΩagain/ovt- tasássiin sáhttá leat goab- bat siidaoassi maiddái náit- tosdilis/ovttasássandilis. Jus dat guokte siidaoasi leat seamma siiddas, de sáhttiba doalahit goabbat siidaoasi maiddái náittos- dilis/ovttasássandilis. Muhto jus áigu sirdit siidaoasi eará siidii, de ferte ∏uovvut § 11 mearrádusaid siidaoasi ásaheami hárrái. Dat mearkkaªa ahte ii leat vejolaª sirdit eará siidii ovdalgo oππa siidda siidaosiid joπiheaddjit ovttamielala∏∏at addet lobi nu dahkat.
Siidaoasi joπihanovddas- vástádusa sirdin § 15’ mearrá- dus mearkkaªa ahte siidaoasi
joπiheaddji sáhttá oasis sirdit mánnái, áhkkubii/áddjubii dahje eará olbmui gii deavdá eavttuid bohccuid eaiggáduªªama bir- ra siidaoasis. Dattege ii sáhte nu dahkat jus lea ásahuvvon buohtalas álggahanoassi. Oππa joπiheaddji galgá leat válddálaª ja galgá leat searvan buot boazo- doalu bargguide joπiheaddji fárus unnimusat golbma jagi. Muhtun erenoam᪠oktavuoπain sáhttá dán gáibádusas spiehkastit.
Jus siidaoasi joπiheaddji jápmá, ii ge leat ásahuvvon buohtalas álggahanoassi, de lea mánás, áhk- kubis/áddjubis dahje eará olbmos geas lea vuoigatvuohta eaiggáduª- ªat bohccuid, vuoigatvuohta badjelasás váldit siidaoasi. Dat dattege ii gusto jus leaska dahje báhcán ovttasássi geavaha ieΩas vuoigatvuoπa badjelasás váldit siidaoasi.
Siidaoasi sirdin galgá dieπihuvvot guovllustivrii mii galgá dárk- kistit ahte sirdima formálalaª eavttut devdojuvvojit. Ovda- mearkan formálalaª eavttuide sáhttá leat ahte son guhte oaΩΩu ovddasvástádusa lea válddálaª ja mearkavuoigatvuoπalaª, dah- je ahte leaska dahje báhcán ovttasássi addá mieπáhusa jus eará olmmoª galgá váldit badjel- asás siidaoasi ovddasvástádusa.
Guovllustivra lea maiddái oΩΩon vejolaªvuoπa dohkkehit ahte siidaoassi vurkejuvvo dasságo son guhte galgá váldit badjelasás siida- oasi lea válddálaª. Dat njuolgga- dus galgá ∏avgadit geavahuvvot.
Siidaoasi heaittiheapmi.
1978-lága ektui lea dál rievda-
duvvon nu ahte leat mearrádusat
siidaoasi heaittiheami hárrái, ja
das mii de galgá dáhpáhuvvat
11
go siidaoassi ii leat guhkit áigái doaibman. § 16 cealká ahte siida lea oΩΩon ovddasvástádusa heait- tiheami hárrái. Siidda stivra dahje gulahallanolmmoª lea geat- negahtton bearráigeah∏∏at ahte siidaoassi duoπai heaittihuvvo jus siidaoasi joπiheaddji mearri- da heaitit boazodoaluin dahje jus son jápmá ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earáide namuhuvvon njuolggadusaid mielde. Siidastivr- ras dahje gulahallanolbmos lea maiddái ovddasvástádus dieπihit heaittiheami guovllustivrii. Heait- tiheami golut gok∏ojuvvojit bohc- cuid vuovdima bokte. Jus buoh- talas álggahanoasi joπiheaddji mearrida heaittihit boazodoalus dahje jápmá, de eai gusto siida- oasi heaittihannjuolggadusat. Dat oassi biddjo dalle dan siidaoassái mas álggahanoassi vuoππuduvvui.
Jus siidaoasi dahje buohtalas álggahanoasi boazolohku lea leamaª vuollel 50 bohcco vihtta jagi, de galgá dat heaittihuvvot siidaoassin. Dakkár heaittiheami galgá guovllustivra mearridit.
Go boazolohku lea njealját jagi vuollel 50, de galgá guovllustivra dieπihit siidaoasi joπiheaddjái ahte siidaoassi heaittihuvvo.
Dieπiheapmi ferte dahkkot unni- musat guhtta mánu ovdal nuppe jagi boazodoallodieπáhusa sádde- ma áigemeari. Go heaittiheapmi lea dohkála∏∏at mearriduvvon, de oaΩΩu siida dieπáhusa dan birra guovllustivrras. Dalle lea siiddas ovddasvástádus bearráigeah∏∏at ahte siidaoassi duoπai heaitti- huvvo ja dieπihuvvo guovllustiv- rii. Goluid gok∏ama dáfus gustojit seamma njuolggadusat go dat mii namuhuvvui ovdalis.
Kapihtal 3 Boazodoallo- vuoigatvuoπa sisdoallu Dás eai leat duohta rievdadusat main lea mearkkaªupmi boazo- dollui ja boazodolliide.
Kapihtal 4 Dábálaª mearrá- dusat boazodoalu birra Dát kapihtal lea oπas 1978-lága ektui. Dás láhkanannejuvvojit buori boazodoallovieruid njuolgga- dusat. Muhto kapihttala ∏uoggáin eai leat oππa njuolggadusat boazo- doalu joπiheami birra, ovdameark- ka dihte geah∏∏ogeatnegasvuoπa, geah∏adanvuoigatvuoπa dahje eará siiddaid bohccuid háldda- ªeami birra
Kapihtal 5 Bohccuid merken ja mearkkaid sisa∏áliheapmi Bohccuid merkema ja meark- kaid sisa∏áliheami mearrádusat 12.6.84 láhkaásahusa bokte, leat váldojuvvon fárrui dán kapiht- talii soames rievdadusaiguin. Lea veahá rievdaduvvon muhto riev- dadusain ii leat vuoigatvuoπalaª mearkkaªupmi. Boazodoallostivra nammada sierra váiddaásahusa mearka᪪iid várás.
Kapihtal 6 Boazodoalu
organiseren – orohat ja siida Orohagat
§ 42 nanne ahte boazodoallooroha- gaid juohkima ortnet bisuhuvvo.
Oππa lága orohatnjuolggadusat
lea ∏iek∫udahttin 1978-lága
njuolggadusain, ja dat aiddostaht-
tet dálá rievtti. Orohatjuohkimis
galgá váldit vuoπu vieruiduvvan
geavaheamis ja seammás galgá
deattuhit ahte orohagaid rájit
ªaddet lunddola∏∏at ja ulbmil-
la∏∏at boazodoalu doaimmahea-
12
mis. Dat mearkkaªa ahte boazo- doallit eai sáhte orohatjuohkima bokte, massit boares áiggi rájes vuoigatvuoπaid jus vel ma∫∫el
∏ájehuvvo ge ahte rájit eai deavd- de dakkár vuoigatvuoπaid.
Mearrádusas boahtá muπui ovdan ahte orohatjuohkin ii hehtte ovt- tasbarggu orohatrájiid rastá go dat fal ii dagat eará boazodolliid vuoigatvuoπaid ovdii.
Dát njuolggadusat gustojit beroª- keahttá das ahte leat go orohagas buot áigodatguohtumat vai leat go áigodatguohtumat má∫gga oroha- gas.
Orohatstivra
§ 43:s leat rievdadusat 1978-lága ektui das movt orohatstivra galgá válljejuvvot ja geat stivrras galget leat lahttun. Stivrra joπiheaddji vállje orohatjahke∏oahkkin, mii galgá dollojuvvot ovdal geasse- mánu loahpa. Eará stivralahtut galget leat guπege geassesiidda ovddasteaddjit. Movt geasse- siida vállje lahtus, mearriduvvo jahke∏oahkkima ja orohatstivra- lahtuid válljema njuolggadusain, geah∏a dás vuollelis. Jus leat eanet go 7 geassesiidda, de vállje- juvvojit guhtta stivralahtu vuor- bádemiin ieªguπet geassesiiddaid stivralahttoevttohasaid gaskkas, earret dan siidda mas lea ovda- olmmoª.
Ovdamearka: Jus orohagas leat 10 geassesiidda, de vállje jahke-
∏oahkkin joπiheaddji dan 10 evtto- hasa gaskkas. Dasto válljejuvvojit 6 miellahtu vuorbádeami bokte 9 eará geassesiidda evttohasaid gaskkas.
Jahke∏oahkkin sáhttá dattege mearridit ahte geassesiiddain
galgá leat stivramiellahttovuohta vuoruid mielde, muhto dan ferte guovllustivra dohkkehit.
Boazodoallostivra sáhttá mearri- dit ahte stivrras galget leat 11 miellahtu rádjái jus dasa leat erenoam᪠ákkat. Boazodoallo- stivra sáhttá maiddái mearridit ahte geassesiiddas mii lea mihá stuorát go orohaga gaskamearálaª siiddat, galgá leat stuorát ovd- dasteapmi go dan mii dábála∏∏at gusto.
Jus geassesiidda boazodoallit muπui jagis rátket unnit dálve- siidan, de sáhttet dálvesiidda siidaosiid joπiheaddjit, dahje ea- net dálvesiiddat ovttas dahje eará
∏oahkkádus, gáibidit ahte geasse- siidda stivrasadji orohatstivrras galgá leat vurrolaga dálvesiid- daid/joavkkuid gaskka.
Joπiheaddji ja eará stivralahtut válljejuvvojit guovtti jahkái há- vális.
DassáΩii go oππa orohatstivra ása- huvvo, doibmet dat orohatstivrrat mat leat válljejuvvon 1978-lága mielde.
Orohatstivrra doaibma ja váldi
Orohatstivrra doaimma hárrái leat rievdadusat 1978-lága ektui.
Dat boahtá ovdan § 44:s. 1978- lága mielde ledje orohatstivrras almmolaªrievttálaª doaimmat, ovdamearkka dihte gáibidit doallat rátkkaªeami dahje gáibi- dit ∏ohkket bohccuid ja maiddái gáibidit sirdit bohccuid mat lobi- hemet guhtot. Oππa lága mielde sáhttá duªªe guovllustivra addit dakkár goh∏∏umiid, vejola∏∏at boazodoallostivra. Dál beassá oro- hatstivra baicca fuolahit orohaga
FOTO: JOHAN INGVALD HÆTTA
14
boazodoalloberoªtumiid ja boazo- guohtuneatnamiid gustojeaddji mearrádusaid mielde.
Orohatkássa
Nu movt ovdal nai, de galgá oro- hagas leat orohatkássa masa buot orohaga siidaoasit galget máksit jahkásaª doarjaga. Ruπat galget gok∏et orohatstivralahtuid buhta- dusa ja eará goluid orohaga háldda- ªeami oktavuoπas.
Boazodoallofoanda
§ 47 mielde galgá orohagas leat boazodoallofoanda. Dan mear- rádusa mielde galget ∏uovvovaª ruπat mannat fondii:
1. buhtadus orohahkii guohtun- vuoigatvuoπaid bággolonisteami ovddas jna.
2. buhtadus orohahkii vahágiid, hehttehusaid ovddas jna.
3. doaibmalobi divat (konseªuvdna- divat) orohahkii bággolotnuma ovddas,
4. boahtu geaΩotbeljiid ja lobi- hemet merkejuvvon bohccuid vuovdimis,
5. doaibmanjuolggadusaid rihk- kuma divat,
6. eará ruπat mat bohtet orohah- kii.
Lea deaºalaª fuomáªit ahte 6.
∏uokkis lea oπas 1978-lága ek- tui. Dat sáhttet leat ruπat mat luvvejuvvojit ovdamearkka dihte de go orohat dahká ªiehtadusa huksejeddjiin guohtuneatnamiid geavaheami hárrái mas vahágat boazodollui buhtaduvvojit eko- nomala∏∏at ªiehtadusa bokte.
Maiddái dakkár ruπat galget dál biddjot boazodoallofondii mii hálddaªuvvo njuolggadusaid mielde mat leat mearriduvvon oro- haga doaibmanjuolggadusain.
Orohatjahke∏oahkkin
Jahke∏oahkkinnjuolggadusat leat oππasat 1978-lága ektui. Lága
§ 49:s leat dárkilis njuolggadusat jahke∏oahkkimii, dás maiddái jienastemiide. Buot orohaga boazoeaiggádat sáhttet oassálas- tit jahke∏oahkkimis ságastan- ja evttohanvuoigatvuoπain. Ieªguπet siidaoasis ja buohtalas álggahan- oasis lea jienastanvuoigatvuohta jahke∏oahkkimis. Siidaoasis leat vihtta jiena ja buohtalas álgga- hanoasis lea guokte jiena. Siida- oasi joπiheaddji mearrida jienaid siidaoasi eará boazoeaiggádiidda.
Joπiheaddjis galgá alddis leat unnimusat okta jietna, dahje guokte jus náittosguimmeΩagat dahje ovttasássit ovttas joπiheaba siidaoasi. Orohatjahke∏oahkkima njuolggadusain leat maiddái njuolggadusat jahke∏oahkkima ᪪elisttu ja ᪪ebáhpiriid sáddema birra, ja ∏oahkkima joπiheami birra.
Orohatjahke∏oahkkima ᪪it ja váldi
Lága § 50:s leat dárkilis njuolgga- dusat das makkár ᪪iid jahke-
∏oahkkin galgá gieπahallat, ja makkár váldi das lea. Njuolgga- dusain mearriduvvo maiddái ahte jahke∏oahkkimis lea cealkinvuoi- gatvuohta má∫gga ᪪is, muhto dat ii sáhte ∏atnat stivrra. Ovdal geassemánu 2008 loahpa galgá leat dollojuvvon orohatjahke∏oahk- kin mas orohatstivrra joπiheaddji válljejuvvo, ja mas muπui galge leat ieªguπet geassesiiddaid ovd- dasteaddjit.
Siida
Siiddas lea guovdd᪠sadji lá-
gas boazodoalu organiserema ja
stivrema dáfus. Dat lea njuolgga
mearriduvvon §§ 51–56:s. Dán lá-
gas mearkkaªa siida joavkku mas
15
leat boazoeaiggádat geat doaim- mahit boazodoalu ovttas dihto eatnamiin. Láhka earuha geasse- siidda ja dálvesiidda. Geassesiida doaimmaha boazodoalu vuostta- Ωettiin geasse- ja ∏ak∏aguohtu- miin. Dálvesiida ges doaimmaha boazodoalu vuosttaΩettiin dálve- ja giππaguohtumiin.
Lága mearrádusaid vuoππun lea geassesiida (geasseorohat). Dat boahtá ovdan má∫gga láhkái.
Leat ovdamearkka dihte geasse- siiddat mat válljejit ovddastedd- jiid orohatstivrraide. Geasse- siiddat leat maiddái vuoππun doaibmanjuolggadusaid ráhkadet- tiin, dás maiddái boazologu mear- ridettiin. Ieªguπet geassesiiddaid boazolohku galgá dál mearriduv- vot daid guohtuneatnamiid vuoπul maid siida hálddaªa.
Siidastivra galgá vállje- juvvot jus jahke∏oahkkin ii mearridea∏∏a eará
Lága § 52 mielde galgá geasse- siidii válljejuvvot stivra mas lea ovddasvástádus lágidit oktasaª doaimmaid ja hálddaªit siidda oktasaª rusttegiid. Stivrra vállje siidajahke∏oahkkin.
Fuom᪠ahte láhka cealká ahte jahke∏oahkkin sáhttá mearridit ii válljet siidda stivrra. Muhto jus jahke∏oahkkin vállje ahte siiddas ii galgga leat sierra stivra, de ferte jahke∏oahkkin válljet muh- tuma gulahallanolmmoΩin siidda ja orohatstivrra gaskka.
Jus orohat lea seamma go geasse- siida, de doaibmá orohatstivra maiddái siidda stivran. Dain oktavuoπain galgá orohatstivra válljejuvvot § 52 njuolggadusaid mielde, muhto stivrra ásaheapmi lea geatnegahtton, vrd. § 43 viπat laππasa.
Geassesiidda jahke∏oahkkin Lága § 53 mearrida ahte siida galgá doallat jahke∏oahkkima ovdal miessemánu loahpa juohke jagi. Fuom᪠ahte dás ii leat váll- jenfriddjavuohta das ahte galgá go lágiduvvot jahke∏oahkkin vai ii. Lága mielde leat geassesiidda jahke∏oahkkimis olu doaimmat:
- válljet siidastivrra, dahje vejola∏∏at mearridit ahte ii váll- jejuvvo stivra,
- válljet evttohasa orohatstivrii - mearridit doarjaga siidakássii - mearridit siidafoandda njuolgga-
dusaid
- válljet rehketdoallodárkkis- teaddji
- válljet gulahallanolbmo siidda ja orohatstivrra gaskka jus siida- stivra ii válljejuvvo
Siida mearrida ieª movt lágida goh∏∏uma jahke∏oahkkimii, gii galgá joπihit jahke∏oahkkima, galgá go leat gitta∏oahkkin, movt jienasteamit galget dahkkot, gal- gá go ∏állojuvvot beavdegirji jna.
Ovdal miessemánu 2008 loahpa, ferte vuosttaª geassesiidajahke-
∏oahkkin leat dollojuvvon mas geassesiidastivra dahje gula- hallanolmmoª válljejuvvo, ja gos maiddái orohatstivrra evttohas válljejuvvo.
Jus orohagas ii leat eambbo go okta siida, de eai geavahuvvo dát mearrádusat. Dalle gustojit § 49 mearrádusat orohatjahke∏oahk- kima birra.
Siidakássa
Siida ferte ásahit siidakássa jus
jahke∏oahkkin vállje siidii ieΩas
stivrra. § 55:s mearriduvvo ahte
jahke∏oahkkin sáhttá mearridit
ásahit siidakássa vaikko ii váll-
jejuvvo sierra stivra. Dalle galgá
16
siidda gulahallanolmmoª hálddaªit siidakássa. Siidakássa ruπat lea ovttaskas siidaosiid joπiheddjiid doarjja maid guhtege máksá ieΩas boazologu vuoπul. Jahke∏oahkkin mearrida man stuoris doarjja galgá leat juohke bohcco nammii.
§ 46 njuolggadusat orohatkássa divada mearrideami birra, gustojit maiddái go siidajahke∏oahkkin mearrida siidakássa divada. Siida- kássas ii gáibiduvvo rehketdoallo- dárkkisteapmi, muhto juohke sii- daoasi joπiheaddji sáhttá gáibidit rehketdoallodárkkisteaddji dárk- kistit siidakássa daid njuolggadu- said vuoπul mat gustojit siidafo- andda rehketdoallodárkkisteamis.
Ii leat eaktun ákkastallat dakkár gáibádusa.
Jus orohagas ii leat eambbo go okta siida, de eai geavahuvvo dát mearrádusat. Dalle gustojit § 46 mearrádusat orohatkássa birra.
Siidafoanda
Jus siidii bohtet ruπat nu movt namuhuvvo § 47:s (buhtadus, doaibmadivat jna.), de galgá siidii ásahuvvot boazodoallofoanda.
Jahke∏oahkkin ferte dalle ráh- kadit njuolggadusaid dasa movt foandda ruπat galget geavahuv- vot. Dat njuolggadusat galget sáddejuvvot guovllustivrii dohk- keheapmái. Siidafondii gáibi- duvvo rehketdoallodárkkisteaddji.
Lea jahke∏oahkkin mii vállje rehketdoallodárkkisteaddji. § 48 njuolggadusat orohaga boazodoal- lofoandda dárkkisteami hárrái, gustojit maiddái siidafondii jus leaΩΩá dakkár.
Jus orohagas ii leat eambbo go okta siida, de eai geavahuvvo dát mearrádusat. Dalle gustojit § 47 mearrádusat boazodoallofoandda birra.
Kapihtal 7 Orohaga doaibma- njuolggadusat. Orohatplána Doaibmanjuolggadusat Oππa lága deaºaleamos oassi resursahálddaªeami dáfus, leat orohagaid doaibmanjuolggadusat.
Doaibmanjuolggadusat bohtet dálá orohatplána siskkáldas osiid sadjái. Galget ain ráhkaduvvot orohatplánat, muhto dain galget leat dieπut orohaga doaimmaid birra mat dárbbaªuvvojit almmo- laª plánemis.
Doaibmanjuolggadusat galget sihkkarastit orohaga guohtumiid ekologala∏∏at guoddi geavaheami ja das galget leat dárkilet mearrá- dusat
- guohtungeavaheami birra - boazologu birra
- gárddiid ja eará searverusttegiid geavaheami ja máºasdoallama birra
- mohtorfievrruid geavaheami birra
- boazodoallofoandda hálddaªeami birra
- orohaga eará opmodaga hálddaªeami birra
- bargogeatnegasvuoπaid ja inve- steremiid birra
- eará ᪪iid birra maid lea vuo- gas ∏ielggadit orohaga doaibma- njuolggadusain
Orohatstivra ráhkada doaibma- njuolggadusaid ja guovllustivra galgá daid dohkkehit. Ieªguπet siidda boazolohku galgá maiddái ovddiduvvot boazodoallostivrii loahpalaª nannemii ja dohkke- heapmái. Ovdalgo doaibma- njuolggadusat sáddejuvvojit dohkkeheapmái, de galgá árvalus meannuduvvot orohaga jahke-
∏oahkkimis.
17
Jus eanet orohagat juogadit áigo- datguohtumiid, de galget ráhka- duvvot doaibmanjuolggadusat ieªguπetge orohahkii. Dalle lea orohatstivrraid ovttasbargu dárb- baªlaª.
Doaibmanjuolggadusaid ∏uoggát mat leat guohtungeavaheami ja boazologu birra, mearriduvvojit dárkileappot § 59:s ja § 60:s.
Dat orohatstivrrat mat ledje váll- jejuvvon ovdalgo dát láhka boπii fápmui, leat beassan ráhkkaniª- goahtit doaibmanjuolggadusaid ráhkadeami. Lea buorre jus proseassa joπánit boahtá johtui vai dohkkehuvvon doaibmanjuolg- gadusat válbmanit nu fargga go vejolaª. Doaibmanjuolggadusat leat orohaga doaimma vuoππu, ja earet eará lea oππa siidaosiid dahje buohtalas álggahanosiid ásaheapmi dan duohken leat go gárvves dohkkehuvvon doaibma- njuolggadusat. Oππa orohatstivr- rat mat lea nammaduvvon oππa lága vuoπul, leat a∫kke dat mat fertejit hábmet doaibmanjuolgga- dusaid ja dat dáhpáhuvvá árva- lusa mielde mii meannuduvvo nuppi orohatjahke∏oahkkimis.
Oππa mearrádusaid mielde galgá jahke∏oahkkin leat dollojuvvon ovdal 1.7.08, ja danne sáhttet doaibmanjuolggadusárvalusat áramusat meannuduvvot 2008 liigejahke∏oahkkimis, dahje 2009 jahke∏oahkkimis.
Guohtungeavaheapmi
§ 59 mearrádusaid mielde guoh- tungeavaheami birra, galget ieªguπet siiddaid guohtunguovllut olles jagi várás ∏ilgejuvvot. Jus má∫ga orohaga atnet seamma áigodatguohtumiid, de fertejit ráhkaduvvot guohtunnjuolgga- dusat ieªguπet orohahkii, geah∏a
dás ovdalis. Guohtungeavaheami njuolggadusat galget sihkkaras- tit ∏orgadis ja dohkálaª guoh- tungeavaheami, ja dat galget ráhkaduvvot ovttasráπiid oroha- ga siiddaiguin. Njuolggadusat galget vuhtiiváldit boazodoalu árbevirolaª vuogi ja ovddidit raªunála geavahanortnegiid.
Njuolggadusaid dárkilvuohta lea dan duohken movt dilálaªvuoπat ieªguπet guovlluin leat, muhto berre unnimusat árvvoªtallat mearridit njuolggadusaid ∏uovvo- va∏∏aid birra:
1. Ieªguπet áigodatguohtumiid guohtunáiggiid birra, jus eai lea∏∏a birrajagi guohtumat 2. Ieªguπet dálvesiidda váldo-
guovllu birra
3. Njuolggadusaid johtingeainnuid birra earáid geasseguohtumiin (geasseorohagain)
4. Njuolggadusaid johtingeainnuid birra eará dálvesiiddaid váldo- guovlluid ∏aπa
5. Geasseguohtumiid (geasseoro- hagaid) ∏ielggadeapmi
6. Johtinminsttar ieªguπet áigo- datguohtumiid gaskka 7. Johtima njuolggadusaid Jus siidaoasi joπiheaddji ii leat ovttaoaivilis mearriduvvon guoh- tungeavaheami njuolggadusaide, de sáhttá njuolggadusaid ovddidit eananjuohkindiggái § 59 njealját laππasa mearrádusaid mielde.
Áigemearri lea guπa mánu siste ma∫∫el go guovllustivra lea dohk- kehan njuolggadusaid.
Boazologu mearrideapmi
Go guohtungeavaheami njuolg-
gadusat leat ráhkaduvvon, de lea
vuoππu mearridit ieªguπet siid-
da boazologu. 1978-lága mielde
mearriduvvui boazolohku orohaga
várás. Ággan dasa ahte boazo-
18
lohku dál mearriduvvo siidadásis, lea ahte dalle lea buoret vejolaª- vuohta vuhtiiváldit movt orohaga guohtuneatnamat heivejit siiddai- de ja áigodatguohtumiidda.
Oππa lága § 60 mielde galgá ieªguπet geassesiidii mearriduv- vot bajemus boazolohku daid guohtumiid ektui mat ieªguπet siiddas leat. Dás ferte maiddái vuhtiiváldit eará áigodatguohtu- miid, nu ahte vuhtiiváldá daid guohtumiid mii lea unnimusmear- rin. Ii sáhte duªªe geasseguohtu- miid ektui mearridit boazologu.
Jus lea dárbbaªlaª olahan dihte bealuªtahtti dálveguohtuma, de sáhttá maiddái mearriduvvot boa- zolohku ieªguπet dálvesiiddaide.
Dálvesiida dahje eará ∏oahkkádus sáhttá bivdit alcces mearriduv- vot boazologu. Sáhttá maiddái mearriduvvot alimus boazolohku juohke siidaoassái.
Boazologu mearridettiin ferte orohatstivra ovttasbargat oro- haga siiddaiguin. Dan mearrida
§ 58 nuppi laπas. Orohat fer- te ∏ielggadit daid doaibma- ja guohtunárvvoªtallamiid mat leat leamaª evttohuvvon boazologu vuoππun. Boazologumearridea- mi oktavuoπas lea álggahuvvon bargu hábmet eavttuid mat galget leat sihke orohagaide ja eiseváld- diide veahkkin dan barggus. Eavt- tut galget doaibmat ∏uokkislistun ja korrektiivan orohatstivrraide ja eiseválddiide boazologu mearri- deamis. ¢uokkislisttu galget eiseválddit ja ealáhus ovttasráπiid ráhkadit.
Boazologu mearrideapmi ferte árvvoªtallojuvvot ieªguπet áigo- datguohtumiid guohtunáiggiid ektui.
Dat boazolohku mii ovdal lea mearriduvvon, gusto ain dassáΩii go dohkkehuvvon doaibmanjuolg- gadusat boazodoalu hárrái leat sajis. Boazologu mearrádusat mat lea dahkkon 1978-lága olis, gusto- jit nappo dassáΩii go oππa boazolo- gu mearrádusat dahkkojit oassin doaibmanjuolggadusaid dohkke- heamis. Maiddái eará mearrá- dusat ovdamearkka dihte guoh- tunáiggiid birra, gustojit dassáΩii go dohkkehuvvon doaibmanjuolg- gadusat leat mearriduvvon.
Boazologu unnideapmi Jus siidda boazolohku lea alit go dat mii lea mearriduvvon doaib- manjuolggadusain, de ferte dat § 60 mielde vuoliduvvot lobálaª dás- sái. Lea siida mii vuosttaΩettiin galgá dan fuolahit unnidanplá- nain. Eiseválddit eai dáhto ∏uju- hit movt unnideapmi galgá dahk- kot ieªguπet siidaosiid gaskka.
Dan mearrida siida ieª.
Muhto jus siida ii ráhkat unni-
danplána, dahje ii nagot ∏aπahit
plána, de goh∏∏u láhka juohke
siidaoasi unnidit ieΩas boazologu
gorrelogu mielde. Lea boazodoal-
lostivrra ovddasvástádus ahte
boazologu unnideapmi ∏aπahuvvo,
ja dat sáhttá earet eará bidjat
gáibádusa ja áigemeriid.
19
Ovdamearka unnideamis gorrelogu mielde
Siidda alimus lobálaª boazo- lohku lea mearriduvvon 800 bohccui. Duohta lohku lea 1000.
Siida ferte unnidit boazologu 20 %:ain.
Siiddas leat golbma siidaoasi – A, B ja C.
A:s ja B:s leat 300 bohcco goap- pásge, ja C:s leat 400 bohcco.
A ja B ferteba goabbáge unnidit 60 bohccuin, ja C ferte unni- dit 80 bohccuin. A:s j B:s leat unnideami ma∫∫el 240 bohcco goappásnai, ja C:s fas 320 bohc- co, oktiibuot 800 bohcco.
Orohatplána
§ 62 mielde galget ain ráhkaduv- vot orohatplánat. Plánas galget leat orohaga doaimmaid birra dieπut mat lea dárbbaªla∏∏at almmolaª plánemis. Lága ulbmil- paragráfa nanne ahte láhka galgá leat mielde sihkkarastime boazo- doalloeatnamiid boazodoalu dea- ºaleamos resursavuoππun. Danne lea eará almmolaª eiseválddiide deaºalaª dovdat ieªguπet guovl- luid boazodoalu. Orohatplána eaktuduvvo leat guovddáΩis dak- kár oktavuoπain.
Siidaoasi joπiheaddji lea geatne- gas addit plána ráhkadeapmái dárbbaªlaª dieπuid.
Mearkkaª ahte oππa lága mielde ii galgga ªat plánaárvalus sádde- juvvot gulaskuddamii suohkanii, fylkkasuohkanii ja fylkkamán- nái nu movt lei 1978-lágas. Dat eiseválddit eaktuduvvojit a∫kke oaΩΩut dieπuid plánabargguin, ja galget oaΩΩut diehttevassii plána váldosisdoalu ovdalgo dat dohkke-
huvvo. Orohatstivra ferte danne sáddet plána diehtun guoskevaª suohkaniidda, fylkkamánnii ja guoskevaª fylkkasuohkanii.
Guovllustivrras ii leat ªat rolla pláne nannema oktavuoπas, muhto nu movt eiseválddiide nai de galgá plána sáddejuvvot guovllustivrii ja guoskevaª ránná- orohagaide.
Kapihtal 8 Oktavuohta eará geavaheapmái
Eai leat rievdadusat 1978-lága ektui.
Kapihtal 9 Ovddasvástádus vahágiid ovddas. Árvvoªtus Eai leat rievdadusat 1978-lága ektui.
Kapihtal 10 Váldeásahusat Eai lea stuorát rievdadusat guovl- lustivrra dahje boazodoallostivrra hárrái, eai nammadeami eai ge doaimmaid dáfus.
Soabaheapmi
Dát oassi lea oπas ja lea ahte
guovllustivra sáhttá ieΩas fápmu-
dusa mielde dahje siidaoasi
joπiheaddji, siidda dahje orohaga
dáhtu mielde mearridit ahte galgá
dollot soabaheapmi jus guokte
beali eai nákce ovttasbarggu
bokte ∏oavdit riiddu. Dat sáhttá
ovdamearkka dihte leat ovttaskas
boazodolliid gaskka, guovtti
siidda gaskka dahje guovtti
orohaga gaskka. Soabaheaddjin
galgá guovllustivra nammadit
olbmo geasa navdá goappaª beliid
luohttit. Ortnet addá boazodol-
liide vejolaªvuoπa oaΩΩut veahki
gávdnat ∏ovdosiid mat muπui
ledje soaitit gártat riektedoaimma
siskkobeallái. Soabaheami ferte
21
dáhttut guoskevaª guovllu Boazo- doallohálddahusas, ja dalle lea guovllustivra mii mearrida galgá go dollot soabaheapmi.
Veahá eiseválddiid rolla birra Vaikko láhka lea buori muddui vuoππuduvvon siskkáldas ieªstiv- rejumi nala, de fertejit a∫kke eiseválddit fuolahit ieΩaset baje- mus ovddasvástádusa guoddevaª boazodoalus. Dat ovddasvástádus fuolahuvvo dábála∏∏at nu ahte eiseválddit ma∫∫el loahpala∏∏at dohkkehit daid mearrádusaid mat leat dahkkon boazodoalus.
Doaibmanjuolggadusat galget danne dohkkehuvvot guovllustivr- ras. Ja siiddaid boazolohku galgá loahpala∏∏at nannejuvvot boazo- doallostivrras.
Oππa siidaoasi ásaheapmi galgá dieπihuvvot guovllustivrii, mii dárkkista ahte oππa siidaoasi ásaheami eavttut leat devdojuv- von, ja dalle maiddái ahte ása- heapmi ii áitte siidda ekologalaª, ekonomalaª ja kultuvrralaª guoddevaªvuoπa. Guovllustivrras lea maiddái vejolaªvuohta bieht- talit dohkkeheamis ásaheami jus ieªguπet siidaoasi gaskamearálaª boazolohku ma∫∫el ásaheami lea vuollel 250.
Buohtalas álggahanoasi ásaheap- mi galgá dieπihuvvot guovllustiv- rii. Guovllustivra dárkkista ahte formálalaª eavttut devdojuvvojit, dás maiddái ahte lea mearriduv- von alimus boazolohku nu movt láhka gáibida.
Jahkásaª dieπáhus boazodoalu birra galgá sáddejuvvot nu movt dál.
Eiseválddiin lea dasa lassin lohpi bidjat gáibádusa ja álggahit rá∫g- gáªtusaid jus leΩΩet lobihuªªamat.
Kapihtal 11 Rá∫ggáªtusat ja bággodoaimmat
Dás leat mearrádusat mat addet vejolaªvuoπa álggahit doaibma- bijuid ja rá∫ggáªtusaid jus lágat ja njuolggadusat eai doahttaluv- vo. 1978-lága ektui lea eanas dál oπas. Leat olu doaimmat maid lea vejolaª álggahit jus
∏ájehuvvo ahte lea dárbu dan dahkat olahan dihte ∏orgadis ja buresdoaibmi boazodoalu ja eará servodatberoªtumiid. §§ 76–79 mearriduvvo ahte eiseválddit sáhttet ieªguπet dilálaªvuoπain
∏aπahit má∫ggalágán doaimmaid, ovdamearkka dihte bággensáhku, sáhkkocelkosa dahje doaibma- njuolggadusaid rihkkuma diva- da. Guovllustivra dahje boazo- doallostivra galgá fuolahit ahte rá∫ggáªtusat leat govttola∏∏at rihkkuma ektui.
Láhka cealká ahte juohkehaª lea geatnegas ∏uovvut mearrádusaid dán lágas dahje dan olis. Seamma guoská mearrádusaide mat leat dáid mearrádusaid olis dahkkon.
Jus juoga doaimmahuvvo dáid mearrádusaid vuostá, ja go almmo- laª fuolaid geaΩil nu lea buore- mus, de oaΩΩu guoskevaª boazo- eaiggát vuos goh∏∏uma heaittihit lobihisvuoπa. Dat sáhttá maiddái leat goh∏∏un njulget ja gaikut lobihemet ceggejuvvon visttiid ja rusttegiid jna. Dan sáhttá sihke guovllustivra ja boazodoallostivra goh∏∏ut. Jus goh∏∏un áigemeari sisa ii ollaªuhttojuvvo, de sáhttá guovllustivra dahje boazodoallo- stivra mearridit ∏uovvovaª rá∫g- gáªtusaid:
Bággensáhkku: Mearriduvvo bággensáhkku juohke beaivvi, vahkku dahje mánu nammii mii gollá ma∫∫elii áigemeari mii lei biddjon goh∏∏uma ollaªuhttimii.
FOTO: AGNAR BERG
22
Doaibmanjuolggadusaid rihkkuma divat: Dat divat sáhttá mearriduvvot siidaoasi joπiheaddjái doaibmanjuolggadu- said rihkkuma ovddas. Dannego orohatstivrra váldi ja doaimmat leat rievdan, de ii leat das ªat makkarge rolla go doaibmanjuolg- gadusaid rihkkuma divat mearri- duvvo. Dál lea guovllustivra dahje boazodoallostivra mii mearrida dan divada. Doaibmanjuolggadu- said rihkkuma divat manná siida- fondii jus leaΩΩá dakkár, dahje boazodoallofondii. Divadii galget ráhkaduvvot dárkilet njuolggadu- sat. Divada mearrádus lea bággo- bearrama vuoππun.
Sáhkkocealkkus: Sáhkkocealk- kus sáhttá mearriduvvot sutnje gii dihto áigemeari siskobealde ii doahttal goh∏∏uma § 75 mielde.
Maiddái sáhkkocelkosa bidjá guovllustivra dahje boazodoallo- stivra. Jus lea gollan badjel 6 mánu dan rájes go goh∏∏un addo- juvvui, galgá son gii sáhkkohuvvo, beassat buktit cealkámuªa ov- dalgo sáhkku mearriduvvo. Son gii sáhkkohuvvo sáhttá ∏uo∏∏al- dahttit ᪪i stáhta vuostá oaΩΩun dihte sáhkkocelkosa guorahallo- juvvot. Jus ᪪i ii ∏uo∏∏aldahtto- juvvo 60 beaivvi sisa, de lea sáhkkocelkosis seamma vuoibmi go loahpalaª duomus.
Bággodoaimmat: Jus lobihis doaimmaid heaittiheami goh∏∏un ii leat ∏uvvojuvvon, ja eará doaim- mat eai adno ulbmillaΩΩan, de sáhttet eiseválddit álggahit bággo-
∏aπaheami. § 79 mearrida ahte dat sáhttá leat ovdamearkka dih- te ahte doaimmahuvvo dárbbaªlaª bargu ja bearráigeah∏∏u vai goh∏-
∏un ∏ohkket ja rátkit bohccuid
∏aπahuvvo. Oππa láhka addá ei- seválddiide vejolaªvuoπa álggahit maiddái eará bággodoaimmaid,
ovdamearkka dihte goddit bohc- cuid, unnidit siidaoasi boazologu ja gaikut lobihis visttiid, gárddiid ja rusttegiid.
Rá∫ggáªtusovddasvástádus:
Dát mearrádus lea seamma go 1978-lágas. Mearrádus mii oππa lágas lea § 80:n, sáhttá geava- huvvot lágaid, láhkaásahusaid ja ovttaskas mearrádusaid rihkku- ma oktavuoπas.
Goas almmolaš eiseválddit seaguhit iežaset áššái:
§74:s boahtá ovdan ahte juohke- ha∏∏as lea geatnegasvuohta
∏uovvut boazodoallolága njuolgga- dusaid dahje mearrádusaid mat leat dáid njuolggadusaid vuoπul mearriduvvon. §75:s daddjo ahte eiseválddiin lea váldi addit dárbbašlaš goh∏∏umiid heaittihit lobihis doaimma go almmolaš beroštumit leat ártan.
Ágga manne galgá almmolaš beroštupmi lea ∏adnon ealáhusa siskáldas iešstivrejupmái. Ii leat lunddolaš ii ge riekta ahte eise- válddit seahkanit buot áššiide.
Goas eiseválddit seaguhit iežaset áššái ferte árvvoštallojuvvot iešguπet dilálašvuoπas. Ilá alla boazolohku mearrádusa ektui dahje bissovaš áidi ceggejuvvon eiseválddiid dárbbašlaš dohkke- hemiid haga, leat ovdamearkkat dilálašvuoπaide main lea mearkka- šupmi almmolaš beroštumiide.
Kapihtal 12 Loahpaheaddji mearrádusat
Dán kapihttalis ∏ilgejuvvojit formálalaª ᪪it oππa lága álgga- heami oktavuoπas, ovdamearkka dihte mii ferte rievdaduvvot eará lágain vai oππa boazodoalloláhka lea fámus.
FOTO: TRYM IVAR BERGSMO
24
LÁHKA 2007-06-15 NR. 40:
Boazodoalloláhka
Beaivi: LÁHKA-2007-06-15-40
Departemeanta: EBD (Eanandoallo- ja borramušdepartemeanta) Almmuhuvvon: I 2007 gihpa 6
Fápmuiboahtin: 2007-07-01
Rievdada: Láhka-1959-10-23-3, Láhka 1978-06-09-49, Láhka-1979-12-21-77. Láhka-1981-05-29-38, Láhka-1984-12-21-101, Láhka-1992-05-15-47, Láhka-2003-07-04-74, Láhka-2005-07-17-101
Vrd. ovdalaš lága geassemánu 9. beaivvi nr. 49 boazo- doalu birra.
Kapihtal 1 Álggaheaddji mearrádusat
§ 1. Lága ulbmil
Sámi boazodoalloguovllus galgá láhka lágidit dili boazodollui mii lea ekologala∏∏at, ekonomala∏∏at ja kul- tuvrrala∏∏at guoddevaš ja mii lea vuoππuduvvon sámi kultuvrra, árbevieruid ja dábiid ala ávkin boazodollui alccesis ja servodahkii muπui. Olahan dihte dáid miht- tomeriid galgá láhka addit vuoπu boazodoalu ulbmillaš organiseremii ja hálddašeapmái. Boazodoallu galgá bi- suhuvvot sámi kultuvrra ja servodateallima deaºalaš vuoππun.
Láhka galgá leat mielde sihkkarastime boazodoallo- areálaid sámi boazodoalloguovllus boazodoalu deaºa- leamos resursavuoππun. Boazodoalu areálaid sihkkar- astima ovddasvástádus lea sihke boazodoallovuoigatvuo- πala∏∏ain, eará vuoigatvuoπala∏∏ain ja eiseválddiin.
Olggobealde sámi boazodoalloguovllu galgá láhka lá- gidit dilálašvuoπaid dasa ahte boazoguohtumat geava- huvvojit ekologala∏∏at ja ekonomala∏∏at guoddi vugiin, báikkálaš kultuvrra ja árbevieruid vuoπul dain guovl- luin gosa lea addon lohpi doaimmahit boazodoalu § 8 mearrádusaid olis.
Sihke sámi boazodoalloguovlluin ja daid olggobealde galgá láhka leat mielde sihkkarastime bohccuide bea- luštahtti elliidsuodjalusa.
§ 2. Doaibmaviidodat
Dát láhka lea riikkas fámus daid gáržžádusaiguin mat bohtet ovdan lágas geassemánu 9. b. 1972 nr. 31 Ruoºa boazoguohtuma birra Norggas ja Norgga boazo- guohtuma birra Ruoºas.
Trollheimen ja biras boazodollui gustojit mearrádusat juovlamánu 21. b. 1984 lágas nr. 101 boazodoalu birra suohkaniin Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal.
§ 3. Boazodoalloláhka ja álbmotriekti
Láhka galgá adnot álbmotrievtti mearrádusaid miel- de álgoálbmogiid ja unnitloguid birra.
§ 4. Sámi boazodoalloguovlu
Sámi álbmogis lea dološ áiggi rájes geavahemi vuoπul vuoigatvuohta doaimmahit boazodoalu dain osiin Finn- márkku, Romssa, Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Lul- li-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkain gos boazosámit doložis leat doaimmahan boazodoalu (sámi boazodoallo- guovlu).
Sámi boazodoalloguovllu siskkobealde galgá adnot vuoππun ahte doppe lea boazoguohtunvuoigatvuohta dán lága olis, jus eará ii ∏uvoš erenoamáš riektedilálaš- vuoπain.
Sisabahkkemiid ovddas boazosámiid boazodoallo- vuoigatvuoπaide galgá máksot buhtadus dábálaš bággo- lonistanrievttálaš vuoππoeavttuid mielde.
§ 5. Sámi regiovnnalaš boazodoalloguovllut
Sámi boazodoalloguovlu juhkkojuvvo sámi regiovnna- laš boazodoalloguovlun gos boazodoallu oažžu doaim- mahuvvot dakkár erenoamáš vuoigatvuoπaiguin ja geatnegasvuoπaiguin mat leat mearriduvvon dán lágas dahje dán lága olis. Gonagas mearrida juohkima.
§ 6. Sámi orohagat
Boazodoallostivra juohká regiovnnalaš boazodoallo- guovlluid sámi orohahkan § 42 mearrádusaid mielde.
§ 7. Bággolotnun sihkkarastit boazodollui guohtumiid Gonagas sáhttá stáhtii gáibidit luobahuvvot eatnama ja vuoigatvuoπaid, dás maiddái vuoigatvuoπaid namu- huvvon 3. kapihttalis, ja maiddái vuoigatvuoπa buhta- dusaide vahágiid ovddas maid bohccot leat dagahan, go nu gávnnahuvvo dárbbašlažžan boazodoalu geažil sámi boazodoalloguovllus, ja go ferte vuordit ahte dákkár dahku eahpitkeahttá gártá eambbo ávkin go vahágin.
Jus áššin lea luobahit vuoigatvuoπaid namuhuvvon 3. kapihttalis, de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid ma∫∫el lea hilgon dahje ii leat vásti- dan fálaldaga, ja vástideaddji riekteárvvošteami mear- rádusa olis ii oa∏∏o eambbo go fálaldaga. Muπui gustojit áššegollomearrádusat lágas geassemánu 1. b. 1917 nr.
1 árvvoštus- ja bággolotnunáššiid birra.
§ 8. Boazodoallu olggobealde sámi boazodoalloguovllu Olggobealde sámi boazodoalloguovllu ii oa∏∏o boazo- doallu doaimmahuvvot Gonagasa addin erenoamáš lobi haga. Dakkár lobi sáhttá oažžut duššefal son guhte sáhttá ∏ájehit ∏álalaš duoπaštusa das ahte guoskevaš eananeaiggádat ja vuoigatvuoπala∏∏at geaidda su boa- zodoallu boahtá guoskat leat addán sutnje lobi dahje jus son eará vuoπul sáhttá geavahit doarvái viiddis ja heivvola∏∏at ráddjejuvvon duovdagiid boazodollui. Loh- pi ii berre addojuvvot goddeguovlluin. Berre maiddái leat várrogas addimis lobiid guovlluin mat leat dainna lágiin lahka boazodoalloguovlluid ahte riiddut sáhttet
∏uožžilit. Lohpi sáhttá addojuvvot vissis áigái, ii ge dat leat guπege ládje gustovaš ma∫∫el go guohtunvuoigat- vuohta lea eret gah∏∏an. Dollui sáhttet biddjot dárkilet eavttut.
25 Searveopmodat olggobealde boazodoalloguovllu sáht-
tá geavahuvvot boazodollui eaiggátsearvvi eanetlogu mearrádusa mielde lága vuoπul geassemánu 18. b. 1965 nr. 6 searveopmodagaid birra.
Jus eaiggádat ja geavaheaddjit guπet hálddašit eanas oasi dakkár duovdagiin mat leat heivvola∏∏at boazodol- lui, háliidit duovdagiid geavahuvvot dasa, muhto eai beasa go muhtun eananeaiggádat eai dáhto mieπihit, de sáhttet eananjuohkinlága § 2 e-bustáva mearrádu- sat oktasaš doaimmaid birra geavahuvvot dán dáfus.
Gonagasa dohkkehemiin sáhttá almennetstivra gitta 10 jahkái hávális addit lobi doaimmahit boazodoalu gi- lialmmennegis olggobealde boazodoalloguovllu, jus boa- zodoallu ii šattaš mearkkašahtti vahágin dahje hehtte- hussan sidjiide geain lea geavahanvuoigatvuohta.
Boazodoalu birra stáhta almennegiin olggobealde bo- azodoalloguovllu gusto § 17 várrelágas geassemánu 6.
b.1975 nr. 31.
Kapihtal 2 Boazodoallu sámi boazodoalloguovllus
§ 9. Vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid sámi boazo- doalloguovllus
Dušše sis geain lea mearkavuoigatvuohta, g∏. § 32, lea vuoigatvuohta eaiggáduššat bohccuid sámi boazo- doalloguovllus.
Lea eaktun ahte bohccot gullet siidaoassái dahje buohtalas álggahanoassái man joπiha ovddasvástidead- dji joπiheaddji § 10 ja ∏. §§ mearrádusaid mielde.
Jus leat erenoamaš ákkat, de sáhttá Boazodoallostiv- ra mieπihit ahte olmmoš gii ii deavdde eavttuid vuost- taš dahje nuppi laππasis, oažžu eaiggáduššat bohccuid sámi boazodoalloguovllus.
Boazodoallostivra sáhttá maiddái mieπihit ovttaskas olbmuid dahje ásahusaid eaiggáduššat bohccuid dutka- miid ja geah∏∏alemiid várás almmolaš joπiheami dahje geah∏u vuolde. Diekkár lobit galget addojuvvot dihto áigái ja dihto eavttuid vuoπul.
§ 10. Siidaoasi
Siidaosiin oaivvilduvvo bearaš dahje ovttaskas olm- moš mii gullá siidii, g∏. § 51, ja gii doaimmaha boazo- doalu ovtta olbmo joπiheami dahje náittosguimmežagaid dahje ovttasássiid oktasaš joπiheami vuolde. Siidaoasi joπiheaddji galgá ássat Norggas.
Siidaoasi ovddasvástideaddji joπiheaddji mearrida gii oažžu eaiggáduššat bohccuid siidaoasis ja man olu bohccuid.
Boazoeaiggát sáhttá leat dušše ovtta siidaoasi ovd- dasvástideaddji joπiheaddjin, ii ge sáhte eaiggáduššat bohccuid eambbo go ovtta siidaoasis. Agivuloš mánná gean váhnemat eai eale ovttas, oažžu almmotge eaiggá- duššat bohccuid siidaoasis sihke eatni ja áh∏i bealde.
§ 11. Siidaoasi ásaheapmi
Doalloovttadat mii lága fápmuiboahtimis lea sisa∏áli- huvvon guovllustivrii, rehkenasto siidaoassin dán lága mearrádusaid mielde. Son gii lága fápmuiboahtimis lea doalloovttadaga eaiggát lea dán siidaoasi ovddasvás- tideaddji joπiheaddji.
Jus leat ovttamielala∏∏at, de sáhttet siidaosiid joπi- headdjit ásahit siidii oππa siidaoasi man joπiha dih- to olmmoš gii lea válddáláš ja gii deavdá § 9 eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Galgá fuolahuvvot ahte ásaheapmi ii dagat siidda ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuoπa ovdii.
Oππa siidaoasi ásahettiin galgá boazolohku doala- huvvot siidda alimus boazologu siskkobealde, g∏. § 60 vuosttaš ja nuppi laππasiid. Jus ásaheapmi dagaha boa- zologu badjel mearriduvvon logu, de ferte lohku vuoli- duvvot § 60 goalmmát ja njealját laππasiid mearrádus- aid mielde.
Mearridettiin gii oππa siidaoasi galgá joπihit, galget ee. siidda bargofámut ja ohcci eallindilálašvuoπat, ja lága ulbmil vuhtii váldojuvvot.
Oππa siidaoasi ásaheapmi galgá dieπihuvvot guovl- lustivrii dohkkeheapmái. Guovllustivra galgá dárkkis- tit ahte oππa siidaoasi ásaheami formála eavttut leat devdojuvvon, maiddái ahte ásaheapmi ii dagat siidda ekologalaš, ekonomalaš ja kultuvrralaš guoddevaš boa- zodolu ovdii. Guovllustivra sáhttá biehttalit dohkkehea- mis siidaoasi jus siidaosiid gaskamearalaš boazolohku šaddá vuollel 250 siidda alimus boazologu ektui.
Mearrádusat nuppi laππasis gitta viπát laππasii gus- tojit seammaládje siidaoasi sirdima dáfus eará siidii.
Guovllustivra sáhttá, erenoamáš ákkaid vuoπul, goh∏-
∏ut orohaga dahje siidda ásahit ovtta dahje eanet oππa siidaosiid. Oππa siidaoasi joπiheaddji nammaduvvo mearrádusaid mielde nuppi laππasis gitta viπát laππa- sii. Jus ii šatta ovttamielalašvuohta, de galgá guovllu- stivra nammadit joπiheaddji.
§ 12. Buohtalas álggahanoassi
Siidaoasi ovddasvástideaddji joπiheaddji sáhttá mear- ridit ahte ásahuvvo buohtalas álggahanoassi mii gullá siidaoassái.
Buohtalas álggahanoasi ásaheami eaktun lea ahte dá- bálaš siidaoassái ja buohtalas álggahanoassái mearri- duvvo alimus boazolohku man siskkobealde siidaoassi ja buohtalas álggahanoassi galgaba doalahit logu.
Ii sáhte ásahuvvot eambbo go okta buohtalas álgga- hanoassi guπenai siidaoassái.
Buohtalas álggahanoassi sáhttá doalahuvvot gitta
∏ieža jagi, ja diekkár buohtalas siidaoasi ásaheamis eaktuduvvo ahte seammás dahkkojuvvo soahpamuš badjelasás váldit siidaoasi. Buohtalas álggahanoasi joπi- hanovddasvástádus sáhttá addojuvvot dušše mánnái, áddjubii/áhkkubii dahje eará nuorat buolvva olbmui gii deavdá § 9 eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Son galgá leat válddáláš ja galgá leat searvan buot boazo- doalu bargguide joπiheaddji fárus unnimusat golbma jagi.
Buohtalas álggahanoasi joπiheaddjis leat seamma vuoigatvuoπat ja geatnegasvuoπat go dábálaš siidaoasi joπiheaddjis, jus eará ii ∏uvoš dán lága olis.
Jus siidaoasi joπiheaddji jápmá dahje heaitá ovddas- vástideaddji joπiheaddjin, de šaddá buohtalas álgga- hanoassi oktii siidaosiin ja buohtalas álggahanoasi joπi- headdji šaddá oππa joπiheaddjin.
Buohtalas álggahanoasi ásaheapmi galgá dieπihuvvot guovllustivrii, mii dárkkista ahte buohtalas álggahan- oasi ásaheami formála eavttut leat devdojuvvon.
26
§ 13. Náittosguoimmi ja ovttasássi sadji
Jus ovddasvástideaddji siidaoasi joπiheaddji lea nái- talan dahje náitala, de sáhttiba goappaš náittosguim- mežagat leat siidaoasi ovddasvástideaddji joπiheaddjit.
Dat gusto maiddái dalle go dušše nubbi sudnos deavdá
§ 9 vuosttaš laππasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra. Diekkár oktasaš siidaoassi mearkkaša ahte náit- tosguimmežagat leaba solidárala∏∏at ovddasvástidead- dji joπiheaddjit.
Jus náittosguimmežagat soahpaba ahte goappašagat leaba siidaoasi ovddasvástideaddji joπiheaddjit, de fer- teba dan dieπihit boazodoallodieπáhusas, g∏. § 18.
Náittosguimmežagat geat goappašagat deavdiba § 9 vuosttaš laππasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama bir- ra, sáhttiba leat goabbat siidaoasi ovddasvástideaddji joπiheaddjin, daid gáržžádusaiguin mat bohtet ovdan lágas muπui.
Mearrádusat vuosttaš laππasa rájes goalmmát laππa- sa rádjái gustojit seammaládje náitalkeahtes olbmuide geat ealliba ovttas (ovttasássiide) jus
1. sudnos leat dahje leat leamaš oktasaš mánát, 2. soai ovdal leaba goabbat guimmiineaska leamaš
náitalan, dahje
3. leaba ovttas eallán guokte jagi náittosdili sullasaš oktavuoπas.
§ 14. Jus náittosdilli dahje ovttasássan nohká
Jus náittosguimmežagat dahje ovttasássi guimme- žagat leaba ovttas joπihan siidaoasi, ja nubbi sudnos jápmá, de šaddá báhcán bealli akto siidaoasi ovddas- vástideaddji joπiheaddjin.
Dát gusto maiddái dalle go báhcán bealli ii deavdde
§ 9 vuosttaš láππasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra.
Jus náittosdilli dahje ovttasássan loahpahuvvo eará árttaiguin go jápmima geažil, de massá dat náittosguoib- mi dahje ovttasássi gii lea mieldeovddasvástádusa ožžon náittosdili dahje ovttasássama bokte, vuoigatvuoπa leat mieldeovddasvástideaddji joπiheaddjin. Bealit sáhttiba soahpat ahte son almmotge ain beassá atnit bohccuid siidaoasis dahje ahte son akto doaibmagoahtá siidaoasi joπiheaddjin. Dát gusto maiddái dalle go son ii deavdde
§ 9 vuosttaš laππasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra.
Joπihanovddasvástádusa rievdamat vuosttaš ja nup- pi laππasa mielde galget dieπihuvvot guovllustivrii.
§ 15. Siidaoasi joπihanovddasvástádusa sirdin
Jus ii leat ásahuvvon buohtalas álggahanoassi, de sáhttá siidaoasi joπiheaddji sirdit siidaoasi joπihanovd- dasvástádusa mánnái, áddjubii/áhkkubii dahje eará olbmui gii § 9 vuosttaš laππasa mielde deavdá eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra siidaoasis.
Siidaoasi oππa joπiheaddji galgá leat válddáláš ja gal- gá leat searvan buot boazodoalu bargguide joπiheaddji fárus unnimusat golbma jagi. Guovllustivra sáhttá almmotge erenoamáš dilálašvuoπain dohkkehit sirdi- ma mánnái dahje áddjubii/áhkkubii gii ii deavdde dáid gáibádusaid.
Ma∫∫el siidaoasi joπihanovddasvástádusa sirdima lea siidaoasi ovdalaš joπiheaddjis ain vuoigatvuohta at- nit bohccuid siidaoasis.
Jus siidaoasi joπiheaddji jápmá ovdal go lea dahkkon mearrádus nugo namuhuvvon vuosttaš laππasis, de lea mánás, áddjubis/áhkkubis dahje eará fuolkkis gii deavdá
§ 9 vuosttaš laππasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra, vuoigatvuohta badjelasás váldit siidaoasi ovddas- vástádusa jus leaska dahje báhcán ovttasássi ii váldde ovddasvástádusa badjelasás § 14 njuolggadusaid miel- de. Nuppi laππasa mearrádusat gustojit dán dáfus.
Jápmima oktavuoπas sáhttá ohcat guovllustivrras lobi vurket siidaoasi dassážii go mánná, áddjut/áhk- kut dahje eará olmmoš gii deavdá § 9 vuosttaš laππasa eavttuid bohccuid eaiggáduššama birra, lea šaddan válddáláš.
Siidaoasi sirdin galgá dieπihuvvot guovllustivrii mii dárkkista ahte sirdima formála eavttut leat devdojuv- von.
§ 16. Siidaoasi heaittiheapmi
Jus siidaoasi ovddasvástideaddji joπiheaddji heaitti- ha iežas boazodoalu dahje jus jápmá ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earái § 12 ja §15 mearrádusaid mielde, de galgá siidaoassi heaittihuvvot ja bohccot vuvdojuvvot jus eai sirdojuvvo eará siidaoassái dahje buohtalas álg- gahanoassái. Geassesiidda stivra, g∏. § 52, dahje § 53 nuppi laππasa mielde válljejuvvon gulahallanolmmoš, galgá fuolahit ahte siidaoassi heaittihuvvo. Heaittihea- mi golut gok∏ojuvvojit bohccuid vuovdima bokte.
Jus buohtalas álggahanoasi ovddasvástideaddji joπi- headdji heaittiha iežas boazodoalu dahje jus son jápmá ja ovddasvástádus ii sirdojuvvo earái, de manná buoh- talas álggahanoassi dan siidaoassái mas ásahuvvui.
Heaittiheapmi vuosttaš ja nuppi laππasiid mielde galgá dieπihuvvot guovllustivrii.
Jus siidaoasi dahje buohtalas álggahanoasi boazo- lohku lea leamaš vuollel 50 vihtta jagi, de ferte dat heait- tihuvvot siidaoassin. Guovllustivra mearrida heaittihea- mi. Go boazolohku lea njealját jagi vuollel 50 de galgá guovllustivra dieπihit siidaoasi joπiheaddjái ∏uovvovaš heaittiheami birra. Dieπihuvvot galgá unnimusat guht- ta mánu ovdal nuppe jagi boazodoallodieπáhusa sádde- ma áigemeari. Vuosttaš laππasa mearrádus heaittihea- mi ∏aπaheami birra gusto dán dáfus.
§ 17. Bohccuid oamasteapmi 2. kapihttala njuolggadu- said vuostá
Son gii oamasta bohccuid 2. kapihttala njuolggadu- said vuostá, sáhttá goh∏ohallat heaitit 11. kapihttala njuolggadusaid mielde.
§ 18. Boazodoallodieπáhus
Siidaoasi joπiheaddji galgá jahkása∏∏at addit boazo- doallodieπáhusa guovllustivrii. Dieπáhusas galget sii- daoasi boazolohku ja boazoeaiggádat, ja siidagullevaš- vuohta boahtit ovdan. Dieπáhusa kopiija sáddejuvvo dan orohaga stivrii gos boazodoallu doaimmahuvvo.
Departemeanta addá dárkilet mearrádusaid dan bir- ra mii muπui galgá dieπihuvvot, áigemeari birra jna.
Boazodoallodieπáhusa dieπuid dáfus gusto jávohis- vuoπageasku ovttaskas olbmuid boazologu ja sin eará persovnnalaš dilálašvuoπaid birra, jus eará ii ∏uvoš ovt- tage lága olis. Hálddašanlága § 13 a rájes § 13 e rádjái gustojit dán dáfus.
